Arengukava

TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2014 – 2018

Lisa Tartu Linnavalitsuse 18.02.2014 määruse nr 29 juurde

SISUKORD

SISSEJUHATUS
1. TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUMI VISIOON, MISSIOON, TEGEVUSE PÕHIEESMÄRK JA TEGEVUSVALDKONNAD
2. TEGEVUSE LÄHTEALUSED JA PÕHISUUNAD
2.1. Eestvedamine ja juhtimine
2.2. Personalijuhtimine
2.3. Ressursside juhtimine
2.4. Õppe- ja kasvatusprotsess
2.5. Koostöö huvigruppidega
3. TEGEVUSKAVA
3.1. Eestvedamine ja juhtimine
3.2. Personalijuhtimine
3.3. Ressursside juhtimine
3.4. Õppe- ja kasvatusprotsess
3.5. Koostöö huvigruppidega
4. ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄITMISE HINDAMINE

 

SISSEJUHATUS

Tartu Annelinna Gümnaasiumi (TAG) arengukava 2014 – 2018 põhineb arengustrateegial „Tartu 2030”, Tartu linna arengukaval aastateks 2013 – 2020, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikel õppekavadel, lõimumisvaldkonna arengukaval „Lõimuv Eesti 2020” ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi arengukaval aastateks 2011 – 2013 ning kooli sisehindamise materjalidel.

Käesolev arengukava on koostatud viieks aastaks, täpsem tegevuskava aga kolmeks aastaks. Viieaastaseks perioodiks on võimalik TAGi arenguid ette prognoosida ja tegevusi kavandada tänu sellele, et kool on suutnud järgida oma pikaajalisi arengusuundumusi, linna koolivõrk on välja kujunemas ja venekeelset kooli puudutav riiklik hariduspoliitika on stabiliseerumas.

Arengukava koostamisest võtsid osa kooli juhtkond, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Arengusuundumuste kavandamiseks on kasutatud kooli tegevust kajastava statistika ja erinevate sihtgruppide küsitlemisel saadud andmete analüüsi ning eksperthinnanguid.

 

1. TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUMI VISIOON, MISSIOON, TEGEVUSE PÕHIEESMÄRK JA TEGEVUSVALDKONNAD

Visioon

Tartu Annelinna Gümnaasiumi areng lähtub järgmisest visioonist:

Tartu Annelinna Gümnaasiumis on parimad haridusvõimalused eesti keelest erineva emakeelega õppijatele.

Missioon

Visiooni ellu viimiseks on sõnastatud ja teadvustatud järgmine missioon:

Vene või muu mitte-eesti emakeelega õppijatele arendava ja turvalise õppekeskkonna loomine.

Tegevuse põhieesmärk

Kooli visiooni ja missiooni alusel on Tartu Annelinna Gümnaasiumi tegevuse põhieesmärk:

Luua mitte-eesti emakeelega ja vene keele süvaõppest huvitatud õppijate vajadustele vastav ja valikuid võimaldav õppekava ja õppekorraldus ning turvaline ja kaasaegne õpikeskkond.

Tegevusvaldkonnad

Tartu Annelinna Gümnaasiumi tegevust eesmärgistatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalijuhtimine; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess ja koostöö huvigruppidega.
Sisukord

2. TEGEVUSE LÄHTEALUSED JA PÕHISUUNAD

2.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Hetkeseis


TAGi juhtkond on seitsmeliikmeline: direktor, kolm õppealajuhatajat, infojuht, huvijuht ja majandusjuhataja. Samas isikkoosseisus tegutseb kooli juhtkond alates septembrist 2008.

Lisaks juhtkonnale on nimetatud koordineerijad põhikooli eestikeelsele õppele ülemineku ja karjäärinõustamise jaoks. Teadus- ja ainekeskuste juhid moodustavad metoodikanõukogu, mis kavandab, analüüsib ja hindab kooli õppe-kasvatustööd ning õpetajate metoodilist tegevust.

Õpetajad saavad kooli tegevuse parandamiseks ettepanekuid teha õppenõukogu ja metoodikanõukogu koosolekutel ning igal muul ajal suulises või kirjalikus suhtluses kooli juhtkonna liikmetega. Kooli juhtkond küsib õpetajatelt tagasisidet kooli tegevuse ja juhtimise kohta üks kord õppeaastas metoodikanõukogu lõpuseminaril ja õpetaja eneseanalüüsi kolmandas osas („Hinnang kooli tegevusele“). Õpetajad on hinnanud kooli juhtkonna tegevust 5pallisel skaalal: 2013 – 4,72; 2012 – 4,64; 2011 – 4,61.

Kooli juhtkonna liikmete eestvedav roll on tuntav kõigis kooli tegemistes. Ühest küljest on see loomulik ja tervitatav, teisalt tuleb küsida, kas juhtkond soovib ja / või oskab piisaval määral vastutust jagada ja ülesandid delegeerida.

Kakskeelse õppega kooli juhtimine nõuab juhtkonna liikmetelt lisaks universaalsetele juhtimisoskustele ka oskust kaht keelekogukonda ühe eesmärgi teenistusse ühendada. See on praegusel juhtkonnal õnnestunud tänu riiklikule ja lapsevanemate kogukonna toetusele. Kakskeelse õppe põhimõtete järgimine ja inimeste veenmine selle õppekava perspektiivikuses nõuab kooli juhtkonna liikmetelt jätkuvalt meele- ja põhimõttekindlust.

Hinnang perioodi 2011 – 2013 arengukava täitmisele

Laiendatud metoodikanõukogu, õpilasesinduse ja hoolekogu hinnang valdkonnale: 2013 – 4,0; 2012 – 4,5; 2011 – 4,8.

Arengukavas 2011 – 2013 kavandatud tegevustest on ühtlustatud TAGi arengukava, üldtööplaani ja sisehindamise aruande struktuur; õppekavade üldosad ja ainekavad on viimistlemisjärgus; on kogutud õpetajate kirjalikud ettepanekud kooli põhiväärtuste sõnastamiseks, uuendatud visuaalne sümboolika (päevalille motiiv) tuleb järjest rohkem kasutusele.

Arengukavas oli väljendatud suunda arendada kooli põhikooli- ja gümnaasiumiosaga õppeasutusena. Vastavalt Tartu Linnavolikogu otsusele nr 324 22. veebruarist 2012. a „Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine“ säilib TAG 12klassilise koolina.

Väljakutsed aastateks 2014 – 2018

Kooli säilimine kujul, kus põhikool ja gümnaasium moodustavad ühe õppeaasutuse, toob kaasa vajaduse selgemalt lahutada põhikooli ja gümnaasiumi rahastamine, õpetajaskond, õppekavad ja tegevused, mis on kooli juhtkonna jaoks vastuoluline tegevus. Kahe kooliosa tegevuse juhtimise selgepiirilisemal lahutamisel on samas vaja säilitada kooli ühtsus, sest seda peavad kõik sihtrühmad kooli eeliseks ja tugevuseks.

Ainevaldkonna põhiste keskuste ja teaduskeskuse loomine aineühenduste asemele: funktsioonide ning vastutuste kirjeldamine, juhtide valimine, kommunikatsioon keskuste vahel.

Uue õppekava ideoloogia omaksvõtt. Koolis peavad enam tähelepanu ja tunnustust saama õpetajad, kes oskavad oma tegevuse kavandamisel näidata pädevuste põhist lähenemist, rakendavad kujundava hindamise põhimõtteid, lõimivad õppeaineid ja keeleõpet ning suudavad selgemalt järgida ja edastada õppekavas kirjeldatud väärtusi.

Õpetaja ametikoha ümberkorraldamisega seotud mõttemallide muutmine.

Eestikeelse õppe laiendamine põhikoolis ja lõimitud aine- ja keeleõppe uute vormide leiutamine. Ka venekeelses õppes tuleb leida rohkem võimalusi keele- ja aineõppe vastastikuseks toetamiseks.

TAGist ja teistest koolidest gümnaasiumiastmesse õppima asuvate õpilaste lõimimine ühtseks kollektiiviks; tegelemine gümnasisti mentaliteedi kujundamisega.

Võimaluste otsimine füüsilise koolikeskkonna parandamiseks.

Eesmärgid aastateks 2014 – 2018 ja eesmärkide saavutamise hindamine
 

EesmärkHindamine
Põhikoolil ja gümnaasiumil on korrastatud õppekavad ja õppetöö toimub nende järgi.Õppe- ja kasvatustöö näitajate analüüs.
Ainekeskused tegutsevad sisukalt ja plaanipäraselt.Keskuste töö analüüs.
Õpetajate töö on mitmekülgselt kirjeldatud ja töö tasustamine on õiglane.Õpetajate töö tasustamise alused on välja töötatud ja neid kasutatakse.
Koolil on positiivne maine Lõuna-Eesti mitte-eestlaste hulgas ja Eesti haridusringkondades.Rahuloluküsitluste ja hinnangute uurimine; kooli täituvuse näitajad, kooli tegevuse peegeldus ajakirjanduses.
Koolisisese info liikumisega ollakse rahul ja kooliväline infovahetus toimib.Rahuloluküsitluste uurimine.
Kooli töötajatel, koolipidajal ja kooliga seotud huvigruppidel on kooli tegevusest ja arenguvajadustest adekvaatne ülevaade.Sisehindamine on läbi viidud.

Sisukord

 

2.2. PERSONALIJUHTIMINE

Hetkeseis

Kooli töötajaskond jaguneb nelja rühma: pedagoogid – 66 inimest; pedagoogiline tugipersonal – 7 inimest; tehniline personal – 22 inimest ja juhtkond – 7 inimest. Osadel juhtkonna ja tugipersonali liikmetel on ka tunnikoormus. Seetõttu oli tunnikoormust omavaid töötajaid õppeaastal 2012/13 kokku 70.

Kooli juhtkonna ja tehniliste töötajate ametikohtade arvus ja koosseisus pole eriti muutusi olnud. Pedagoogilise tugipersonali inimestest on vahetunud psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Pedagoogide rühm on suurenenud 10 ametikoha võrra. Uute õpetajate töölevärbamist on tinginud kolm asjaolu: koolist lahkunud õpetajate kohtade täitmine, gümnaasiumiosa laienemine ja õppesuundade kujundamine ning eestikeelse õppe laienemisega seotud personali struktuuri muudatused.

Kooli õppekava täitmiseks vajalikud eesti- ja venekeelsed õpetajad on olemas. Töövõtulepinguga töötavad mõned gümnaasiumiastme valik- ja suunaainete õpetajad teistest Tartu õppeasutustest. 

Õpetajad hindavad rahulolu töökoormusega 5pallisel skaalal suhteliselt kõrgelt: 2013 – 4,44; 2012 – 4,26; 2011 – 4,22.

Pedagoogiliste töötajate vanuseline struktuur on järgmine: alla 30 a – 10%; 31 – 40 a –16%; 41 – 50 a – 31%; 51 – 60 a – 26%; üle 61a – 15%.

Tehniliste töötajate vanuseline struktuur on järgmine: alla 30 a –4%; 31 – 40 a – 0; 41 – 50 a – 3%; 51 – 60 a – 44%; üle 61a – 39%.

Tunnikoormust omavate õpetajate jagunemine ametijärkude järgi (70 inimest): pedagoog- metoodik – 6%; vanempedagoog – 23%; pedagoog – 67%; noorempedagoog – 1%; ametijärguta pedagoog – 3%.

Õpetajad jagunevad õpetuskeelte järgi järgmiselt: õpetavad aineid eesti keeles – 36%; õpetavad aineid vene keeles – 33%; õpetavad aineid vastavalt vajadusele eesti või vene keeles – 21%, õpetavad võõrkeeli – 13%.

Õpetajate täiendkoolitus toimub eri vormides: sisekoolitused (osalenud kõik õpetajad), individuaalsed koolitused väljaspool kooli (osalenud ca 80% õpetajatest), tasemeõpe (4 inimest), osavõtt konverentsidest jms (osalenud ca 50% õpetajatest). EHISe järgi on õpetajate keskmine täienduskoolituse maht tundides õppeaasta kohta 102, mis on kõrge näitaja. Sellest suurem maht hakkaks kahjustama õppetööd. Õpetajad hindavad rahulolu koolitusvõimalustega 5pallisel skaalal järgmiselt: 2013 – 4,78; 2012 – 4,47; 2011 – 4,46.

Õpetajate aktiivsus koolitajatena, õppekirjanduse koostajatena ning töörühmades osalejatena on võrreldes eelmiste perioodidega vähenenud.

Kooli juhtkonna poolt korraldatud õppe- ja metoodikapäevi teiste koolide jt haridusasutuste õpetajatele, mõned neist koostöös Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutusega „Meie Inimesed“, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Tartu Ülikooli ja TÜ Narva Kolledžiga, välisdelegatsioonide vastuvõtte ja seminare võib õpetajate vaatenurgast käsitleda nende poolt läbi viidud koolitusena (lahtiste tundide andmine ja kommenteerimine, loengud), kuid ka koolitustel viibimisena (ühisseminarid). Selliseid metoodikapäevi toimub keskmiselt 1 kord kuus või sagedamini.

Õpetajate ühistegevustest on jätkuvalt populaarsed väljasõidud, milles on ühendatud koolitus, kultuuriüritustest osa saamine ja aktiivne puhkus. Õpetajad on ühistegevusi 5pallisel skaalal hinnanud järgmiselt: 2013 – 4,60; 2012 – 4,46; 2011 – 4,53. 

Hinnang perioodi 2011 – 2013 arengukava täitmisele

Laiendatud metoodikanõukogu, õpilasesinduse ja hoolekogu hinnang valdkonnale: 2013 – 4,33; 2012 – 3,6; 2011 – 4,4.

2011. – 2013. a arengukavas kavandatust on algatatud ainekeskuste loomine; õpetajatel on mitmekesised võimalused enesearenduseks nii sisekoolituste kui individuaalse enesetäiendusena. Koostöös Lõuna-Eesti õpetajate seire- ja nõustamiskeskusega on õpetajatele loodud võimalus saada nõustamisteenust. Õpetajate keeleoskus ja paindlikkus eri keeltes suhelda on suurenenud. Õpetajate metoodilise tegevuse aktiivsus võiks eeloleval arengukava perioodil suureneda. Õpetajate tunnustussüsteemis on ära kasutatud Tartu linna poolt pakutavad ja kooli võimalused, värskendust vajab nii vorm kui sisu.

Väljakutsed aastateks 2014 – 2018

Uute eesti ja vene keelt valdavate õpetajate leidmine. Väljakutseks võib kujuneda mõnes üksikus aines sobiva eesti- või venekeelse õpetaja leidmine: eesti keeles õpetavad matemaatika, inimeseõpetuse ja keemia õpetajad, inglise ja vene keele ning arvutiõpetuse õpetaja, vene- ja eestikeelne klassiõpetaja.

Teises keeles õpetamise meisterlikkuse tõstmine. Viimastel aastatel on tööle võetud palju eestikeelseid õpetajaid, kes pole enese jaoks veel piisavalt lahti mõtestanud teises keele õpetamise iseärasusi.

IKT vahendite kasutamine õppetöös ei ole piisavalt otstarbekas ja õpetajad ei jõua tehnika arenguga sammu pidada. Kooli rahalised võimalused ei luba uuendada ja töökorras hoida olemasolevaid vahendeid.

Õpetajate vahelise suhtlusvõrgustiku parandamine. Uute õpetajate kollektiivi sulandumine kulgeb inimeseti erinevalt. Kollektiivis ühtsuse, sõbralikkuse ja koostöisuse saavutamiseks tuleb rohkem vaeva näha.

Väikese tunnikoormusega õpetajate jagamine mitme kooli vahel.

Vähenenud ressurss õpetajate enesetäienduseks eeldab täpsemaid koolituste valikuid. 

 

Eesmärgid aastateks 2014 – 2018 ja eesmärkide saavutamise hindamine

EesmärkHindamine
Õpetajad on saanud osaleda arutelus ning on rahul tööülesannete jaotamise ja tööpanuse hindamisega õpetaja ametikoha ümberkorraldamise järel.Rahuloluküsitlus.
Õpetajate täiendkoolituse maht ei lange täiendkoolituse uue rahastamisskeemi järel. Õpetajate rahulolu koolitusvõimalustega ei lange.Koolituste statistika ja rahuloluküsitlus.
Koolituste mõjul paraneb kõigi õpetajate tase HEV- ja LAK-temaatikas.Koolituste temaatika analüüs hinnang õpetajate pädevustele.
Õpetajad kasutavad laiemalt ja otstarbekamalt IKT võimalusi nii vahetus õppetöös kui õppematerjalide loomisel.IKT võimaluste kasutamise uurimine ja õppematerjalide konkurss.
Õpetajad koostavad õppekava toetavaid projekte mitme valdkonna keskuse ühistegevusena ja arendavad koostööd teiste koolide õpetajatega.Projektide arvukus ja tulemuste hindamine.
Koolitustes pööratakse enam tähelepanu teises keeles õpetamise spetsiifikale.Õpilaste tagasiside.

Töötajate tööalase täienduskoolituse kava

Õpetajate ja pedagoogilise tugipersonali täiendkoolituskava kujuneb järgmiselt:

  • Kõik pedagoogilised töötajad täidavad õppeaasta lõpul eneseanalüüsi ankeedi, milles analüüsivad oma arengut ja lõppeva õppeaasta saavutusi.
  • Samas ankeedis saavad õpetajad kirjeldada ka oma arenguvajadusi ja seda, kuidas kool saab neid nende personaalse kutsealase arengu kava täitmisel toetada.
  • Eelneva punkti alusel koostavad õppealajuhatajad õpetajate täienduskoolituse kava õppeaastaks.
  • Kooli juhtkond ja metoodikanõukogu kooskõlastavad kooli vajadusi arvestavalt sisekoolituste temaatika ja teised koolitusvormid õppeaastaks.
  • Õpetajate koolitussoove võetakse vastu aastaringselt ja rahuldatakse neid vastavalt kooli eelarve ja päevakava võimalustele.
  • Vähemalt 5 õpetajal võimaldatakse õppeaasta jooksul välismaal koolitusel / konverentsidel / õppereisidel käia. 
  • Ühiskoolitus(ed) teiste koolide õpetajatega leiavad aset vähemalt 1 kord õppeaasta jooksul kas valdkonna keskuste, metoodikanõukogu või kooli juhtkonna initsiatiivil.
  • Õpetajad annavad koolitusel õpitu / kogetu kohta tagasisidet valdkonna keskuse või õppenõukogu koosolekul.
  • Õpetajate tubli saavutustena käsitletakse ka seda, kui õpetaja esineb koolitaja või nõustaja rollis kas TAGis või mõnes teises haridusasutuses või organisatsioonis.
  • Iga TAGi õpetaja osaleb õppeaasta jooksul vähemalt 2l erineval koolitusel, reeglina aga vähemalt korra õppeveerandi jooksul.
  • Koolituste mahu üle peetakse arvestust EHISe abil.
  • Kooli poolt soovitatud tasemekoolituses viibimise ajal pole õpetaja kohustatud osalema kooli sisekoolitustel.

Sisukord

 

2.3. RESSURSSIDE JUHTIMINE

Hetkeseis

Eelarve võimaluste piires on koolimaja ja territoorium hoitud kooli toimimiseks vajalikus seisundis. Suurematest töödest on kooli omanik hiljuti uuendanud elektrisüsteemi, paigaldanud tuletõkkeuksed ja remontinud A-korpuses 2 tualettruumi. Kooli vahenditest tehakse jooksvat remonti ja uuendatakse koolimööblit. Ometi on selge, et kogu maja vajab lähiajal kapitaalremonti, aga kiiremas korras paneelidevahelise aukude (vuukide) parandamist ja ventilatsiooni väljavahetamist. Pärast valgustuse uuendamist torkab silma koridoride vilets üldilme. Väga halvas seisus on ka spordisaal ja raamatukogu. Kooli üldruumide seisundit hindavad õpetajad 5pallisel skaalal: 2013 – 4,11; 2012 – 3,95; 2011 – 3,5 ja oma töökoha seisundit: 2013 – 3,60; 2012 – 3,02; 2011 – 3,25.

Kooli töötajate, õpilaste ja lapsevanemate inforuumi kujundamisel ja suhtlemisel avalikkusega ei ole viimasel arengukavaperioodil olulisi muutusi toimunud. Endiselt kasutatakse e-kooli, õpetajate listi, kooli kodulehekülge ja ka vahetu inimlik suhtlus ning õpetajate toa stend on tähtsad info andmise ja saamise viisid. Infovahetust hinnatakse õpetajate poolt 5pallisel skaalal järgmiselt: 2013 – 4,23; 2012 – 4,17; 2011 – 4,08.

Kooli ja koolipidaja vahelises suhtluses on dokumendihaldussüsteem Lotus Notes saanud valdavaks asjaajamiskeskkonnaks. Kooli juhtkonna liikmed ja tehnilised töötajad on selles töötamise enam-vähem nõutaval tasemel omandanud, kuid vahetevahel tuleb ette tehnilisi viperusi või inimlikku oskamatust, mille kallal tuleb töötada. 

Õppevara ja õppevahendite soetamiseks vajalikke rahalisi vahendeid on kuni viimase õppeaastani piisanud, eriti tänu HTMi eraldistele eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks. Alates üleminekust uuele õppekavale ja gümnaasiumis 60protsendilisele eestikeelsele õppele on ilmnenud tõsiseid probleeme õppevara soetamisel: ei jätku rahalisi vahendeid, õpikud ei jõua õigeaegselt kohale ja õpetajad ei tee alati kõige õigemaid valikuid. Õpetajad hindavad õppevara olemasolu järgmiselt: 2013 – 4,0; 2012 – 3,71; 2011 – 3,96.

Arvutitega varustatus on tänu Tartu LV tegevusele heal tasemel. Enamus klassiruume on videoprojektoritega varustatud. Üksikutes klassides on interaktiivsed tahvlid, dokumendikaamerad, digitaalsed mikroskoobid, Vernier`i andmekoguja, interaktiivne vastamissüsteem jm. Õpetajad hindavad töökoha varustatust tehniliste vahenditega järgmiselt: 2013 – 4,41; 2012 – 4,02; 2011 – 4,1.

Koolihoone täituvus on käesoleval õppeaastal maksimumi lähedane. Õpilaste arv saab kasvada klassitäituvuse suurenemise ja kuni kahe klassikomplekti lisandumise arvelt. Sellepärast on hakatud muutma väiksema õpilaste arvu ajal loodud ruumiplaneeringut ja tagasi klassiruumideks võetud huvijuhi kabinet ja sotsiaalpedagoogi tööruum. Veel mõned üldkasutuses olnud ruumid tuleb lähiaastatel õppeprotsessi teenistusse tagasi viia.

Teises keeles õpetamise tingimustes on õpigruppide komplekteerimisel võetud suund õppele võimalikult väikestes gruppides. Samas on planeerimisraskuste või –vigade tõttu gümnaasiumiastmes moodustunud mõned liiga suured rühmad, sh ka eestikeelses õppes. Samas on suuremad õpirühmad gümnaasiumis ka üldine suundumus ja õpetajad peavad täpsemalt planeerima loengute (suur rühm) ja praktikumide (väike rühm) vahekorra ning iseseisvatöö ja veebipõhise õppe vormid.

Hinnang perioodi 2011 – 2013 arengukava täitmisele

Laiendatud metoodikanõukogu, õpilasesinduse ja hoolekogu hinnang valdkonnale: 2013 – 4,14; 2012 – 3,8; 2011 – 4,4.

2011. – 2013. a arengukavas kavandatust: otstarbekalt ja tulemuslikult on kasutatud sihtotstarbelisi vahendeid eestikeelsele aineõppele ülemineku toetamiseks, sh ka õpilaste ja õpetajate motiveerimiseks; klassruumid on IKT-vahenditega hästi varustatud, see-eest õppevaraga viimastel aastatel halvemini. Seda peaks tulevikus osaliselt kompenseerima õppmaterjalide ulatuslikum eksponeerimine kooli kodulehel. Kuigi koolimaja vajab kapitaalremonti, on siiski heal tasemel kujundatud ja remonditud gümnaasiumiõpilaste puhkenurk, õpetajate tuba ja direktori kabinet, avatud on tagatrepid ja käib nende kujundamine graffiti-tehnika abil. Üldruumides on remonti tehtud plaanitust vähem, erandiks on mõned klassiruumid, sh väikeklass. Edasi on lükatud raamatukogu reorganiseerimine ja kooliaia kujundamine õuesõppe keskuseks.

Väljakutsed aastateks 2014 – 2018

Õpilastele ja töötajatele turvalise kooli- ja töökeskkonna kindlustamine. Tuleb jätkuvalt palju tähelepanu pöörata koolikultuuri kujundamisele, mille põhijooneks on üksteise vaimset ja füüsilist ruumi austav ja hooliv käitumine. Töötajaid, õpetajaid ja õpilasi tuleb regulaarselt kursis hoida ohuolukordades tegutsemise kavaga.

Ressursside leidmine koolihoone remondiks. Nii siseruumide kujundus ja mööbel kui maja soojustus ja välisilme ei vasta ettekujutusele kaasaegsest koolikeskkonnast.

Õppekava täitmiseks vajalike ressursside nappus. Kuna lõpeb riigipoolne eestikeelsele õppele ülemineku toetus ja toimub ka uuele õppekavale üleminek, siis võib kooli õppekava täitmist häirima hakata õppevara soetamiseks ja õppetegevuste korraldamiseks eraldatavate ressursside nappus.

IKT vahendite uuendamise tempoga kaasas püsimine. Vahendite uuendamise tempo ja olemasoleva vara korrashoid võib kujuneda keeruliseks.

Kakskeelse õppe korraldamine tulemuslikul tasemel: väikeste õpigruppide säilitamine keelte õppes ja eestikeelses õppes.

Pedagoogilise tugivõrgustiku ülevalpidamiseks vajalike ressursside nappus. Hariduslike erivajadustega õpilaste hulk kasvab. Seega kasvab ka vajadus nende õppe toetajate – psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, abiõpetajad, pikapäevarühma kasvatajad jt – järele.

Eesmärgid aastateks 2014 – 2018 ja eesmärkide saavutamise hindamine

EesmärkHindamine
IKT vahendite uuendamine.Projektorite olemasolu klassides, õpetajate rahulolu uuring.
Koolis toimub õpilaste arengut toetav õppe- ja kasvatusprotsess.Õpilaste õpitulemused.
Eelarvelisi ja inimressursse kasutatakse otstarbekalt ja säästlikult.Eelarve ja töötajate tööpanuse analüüs.
Koolihoone ja õppevara ning vahendid hoitakse korras, mis võimaldab läbi viia õppetööd kaasaegsel tasemel.Rahulolu uuring (õpilased, õpetajad, lapsevanemad).
Personaliarendus toimub ka vähenenud rahaliste vahendite tingimustes plaanipäraselt.Rahulolu uuring (õpetajad, töötajad ja juhtkond).

Õppevahendite uuendamise põhimõtted

Kooli õppevahendite seisukorra kohta peavad arvestust majandusjuhataja (vahendite olemasolu, seisund ja paiknemine koolimajas) ja õppealajuhatajad (vahendite vastavus õppekava täitmise vajadustele). Õppevahendeid uuendatakse kooli eelarvelistest vahenditest järgmistel põhimõtetel:

  • Õppevahendeid tellitakse kooli juhtkonna liikmete või ainekeskuste juhtide ettepanekul.
  • Õpetajad võivad ettepanekuid teha õppevahendite soetamiseks aastaringselt. Kooli juhtkond arutab nende soetamise võimalikkuse ja vajalikkuse läbi ning võtab otsuse vähemalt 1 kord õppeveerandi jooksul.
  • Kool võtab vastu ka annetuste ja kingitustena saadud õppevahendid ning võtab need arvele vastavalt ettenähtud korrale.
  • IKT vahendeid uuendatakse järgmises ajagraafikus: arvutid – iga 5 aasta järel; videoprojektorid – iga 7 – 8 aasta järel; interaktiivsed tahvlid – iga 7 – 8 aasta järel.
  • Õpikuid vahetatakse välja kas vastavalt vajadusele ja kulumisastmele iga 2 – 4 aastat järel või õppekavade muutuste järgi.

Sisukord

 

2.4. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

Hetkeseis

Õppeaastal 2012/13 õppis TAGi põhikoolis 621 õpilast 30 klassikomplektis ja gümnaasiumiastme kolmes lennus 199 õpilast.

Kooli õppe- ja kasvatustegevus on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavadega. Põhikoolis jagunevad õpilased klassideks või õppekeele valikul klassidevahelisteks õpperühmadeks. Gümnaasiumis jagunevad õpilased lendudeks (G1, G2, G3), mis jagunevad õpperühmadeks suuna, taseme, valikaine või õppekeele valiku järgi. Õpe toimub neljal õppesuunal: reaal-, loodus-, sotsiaal-humanitaar- ja kutseõppesuunal.

Kõigis kooliastmetes rakendatakse eesti-vene kakskeelset õpet. Põhikoolis on võimalik õppida täieliku või osalise keelekümbluse vormis. Gümnaasiumis koostab iga õpilane endale tunnijaotuskava, milles on eesti keeles vähemalt 60% õppemahust. Vene emakeele taseme hoidmiseks ja eesti keele omandamiseks tehakse paralleelselt mõlemas keeles õppekavakohaseid ja klassiväliseid tegevusi.

Õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused on keskmiselt 4,0 – 4,3, kõige edukamalt sooritatakse eesti keele kui teise keele eksamit.

Aasta-aastalt kasvab hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal. Seepärast on koolil vaja järjest enam ja erinevaid õppimise toetamise struktuure. Teist aastat tegutseb koolis üks 4 õpilasega väikeklass, 70 õpilast saab regulaarselt õpiabi eripedagoogilt.

Gümnaasiumis on statsionaarne ja mittestatsionaarne õppevorm. Teemaplokid on alles välja kujunemas. Sihiks on luua venekeelsetele või vene keele süvaõppest huvitatud õpilastele mitmekesine ja võimalusterohke, ent terviklik kogum kohustuslikest ja valikainetest ning muudest õppeülesannetest (temaatilised laagrid, uurimistöö jm), mille eesmärgiks on valmistada õpilased ette õpingute jätkamiseks kõrg- või kutsehariduse erinevates valdkondades.

Gümnaasiumilõpetajate keskmised tulemused riigieksamitel püsivad Eesti ja Tartu keskmisel tasemel, eesti keeles teise keelena vabariigi parimate hulgas. Medaliga lõpetajate osakaal lennu kohta on 20 – 40%. Õpinguid kõrg- või kutsehariduses jätkab 80 – 90% lõpetajatest. 

Eestikeelsele õppele üleminek

TAGi õppe- ja kasvatusprotsessi üks põhitunnuseid on järjekindel vene ja eesti kakskeelse õppe rakendamine kõigis kooliastmetes. Põhikoolis õpivad kõik õpilased täieliku või osalise keelekümbluse programmi järgi. Enamus õpilasi saavutab eesti keele taseme, mis võimaldab neil õpinguid eestikeelses gümnaasiumis või kutseõppeasutuses jätkata.

Gümnaasiumiastmes on üheks õppekorralduse tugevuseks see, et õpilane võib valida kõigi ainete hulgast, mida õppida vene ja mida eesti keeles. Õpilased valivad vähemalt 60% õppeainetest eesti keeles. Eesti keelt teise keelena õpetatakse tasemerühmades.

Hinnang perioodi 2011 – 2013 arengukava täitmisele

Laiendatud metoodikanõukogu, õpilasesinduse ja hoolekogu hinnang valdkonnale: 2013 – 4,06; 2012 – 4,2; 2011 – 4,4.

2011. – 2013. a arengukavas püstitatud eesmärkid – üleminek uuele õppekavale ja gümnaasiumi õppesuundade väljaarendamine – on saavutatud. Kahel viimasel õppeaastal on gümnaasiumiastmes alustatud 26 uue suuna- ja valikainega. Õppekavaarendus jätkub.

Toimub eesti ja vene kakskeelse õppe arendamine: mõlema keele plokid saavad kooli eelarvest võrdselt ja vastavalt vajadusele vahendeid õppevara ja –vahendite soetamiseks, ekskursioonideks ja õppekava toetavateks tegevusteks. Eestikeelset plokki toetatakse enam väikeste õpperühmade moodustamise kaudu. Eestikeelse aineõpe laieneb vastavalt riiklikule ajagraafikule.

Aineõpet toetavate huviringide arv on suurenenud. Koolis tegutseb rida traditsioonilisi ringe: kunstiring vanemale ja nooremale kooliastmele, rahvatantsuring, keemiaring, mudilaskoor, lastekoor, teatristuudio, informaatika ring, võrkpalli ja jalgpalli treeningud, kuid süvendatud aineõppe ringe endiselt eriti palju ei ole.

Igapäevase kodanikukasvatuse kõrval võeti väärtuskasvatuse vallas eesmärgiks osaleda 2011. a koolinoorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas vähemalt kahe kollektiiviga. Osaleti mudilas- ja lastekooriga ning rahvatantsurühmaga.

Väljakutsed aastateks 2014 – 2018

I ja II kooliaste

Õpilaste individuaalsust arvestav võimetekohane õpe. Kvalitatiivse muutuse toimumisele õppe- ja kasvatustegevuses aitab kaasa kujundava hindamise põhimõtete omaksvõtt ja rakendamine ning õppekorralduslikud otsused ja õpetajate metoodiline areng.

III kooliaste

Progümnaasiumis teadusandekuse toetamine. Senisest enam tähelepanu õppe kvaliteedi parandamisele. Muutuse teostumisele aitavad kaasa uued tagasisidevormid (tasemetööd 7. ja 8. klassis) ja kõigi õppekavapõhiste ning klassiväliste tegevuste tihedam seostamine üldpädevuste arendamiseks.

Gümnaasiumiaste

Gümnaasiumi suunapõhise õppesisu loomine. Selleks on jätkuvalt vaja analüüsida ja korrigeerida õppekava tunnijaotusplaani ja ainekavasid.
Gümnasistidele kohase mentaliteedi ja oma kooli tunde kujundamine ning õpinõustamissüsteemi arendamine.

Eesmärgid aastateks 2014 – 2018 ja eesmärkide saavutamise hindamine

EesmärkHindamine
Kohustuslike, suuna- ja valikainete õppekeele (eesti – vene) valikuvõimaluse säilitamine enamikus õppeainetes. Eestikeelse õppe populaarsuse tõus.Õppekava ja õppekorralduse ning õppekeelte valiku ja õpilaste rahulolu-uuringu analüüs.
Kujundava hindamise põhimõtete sisseviimine põhikoolis ja gümnaasiumis.
 
On välja kujunenud hindamiskriteeriumid ja arusaam kujundavast hindamisest, mida mõistavad ühtemoodi õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Tasemetestide analüüs.
Põhikoolil ja gümnaasiumil on toimivad õppekäikude ja muuseumiprogramide kasutamise kavad.Valmis õppekäikude kava ning ülevaade ja analüüs väljaspool klassiruumi õppe läbiviimise kohta.
Virtuaalse õpikeskkonna (e-õppe võimaluste) loomine.Moodle õpikeskkonna kasutuselevõtt.
Suurem tähelepanu õpilaste loovuse arendamisele. Põhikoolis loovtööde korraldamine ja kaitsmine 8. klassi õpilaste poolt.Valmis loovtööd.
Gümnaasiumis uurimistööde kavandamine ja juhendamine ning kaitsmine õpilaste poolt.Valmis uurimistööd.
Gümnaasiumis suunapõhiste õppelaagrite korraldamine.Toimunud õppelaagrid. Osalejate tagasiside.
Vene emakeelega eesti põhikoolis õppinud laste ning vene keelest ja kultuurist huvituvate noorte toomine gümnaasiumiastmesse.Eesti õppekeelega põhikoolidest õppima tulnud õpilaste arv. Koostöö ühiste valikainete loomisel eesti koolidega.
Gümnaasiumiosas statsionaarese ja mittestatsionaarse õppe tunnijaotusplaanide loomine.Valmis tunnijaotusplaan.

Sisukord

 

2.5. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Hetkeseis

Kooli peamised huvigrupid ja partnered on lapsevanemad, vilistlased (esindus kooli hoolekogus), Tartu üldhariduskoolid jt õppeasutused, noortekeskused, kultuuriasutused, Eesti kõrgkoolid, Tartu LV HO, HTM, SA Innove, MISA.

Paljude õpilas- ja pereürituste eestvedajaks ja toetajaks on olnud kooli hoolekogu.

Kool on püüdnud kasulik olla Annelinna lasteaedadele ja linnaosale koristuspäevi korraldades.

Suhtlust teiste koolidega huvi- ja klassivälise tegevuse tasandil ning projektide käigus on olnud Tartu Vene Lütseumi, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi; Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi, Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Nõo Põhikooli, Kõrveküla ja Rannu kooliga jpt. Võeti osa Annelinna laulupeost, vene laulu õhtutest ja mitmed teised ülelinnalistest ja vabariiklikest üritused.

Uute algatustena võib märkida gümnaasiumiastme kohanemislaagrit ja õppesuundade põhiseid kooliväliseid üritusi. 

Tähtsaks peetakse Lõuna-Eesti vene koolidega sidemete hoidmist. Nii on osaletud Valga Vene Gümnaasiumi, Tartu Vene Lütseumi, Pärnu Vene Gümnaasiumi, Mustvee, Kallaste ja Kolkja kooliga ühisüritustel.

Rahvusvahelistest sidemetest on algatatud koostöö Tbilisi kooliga nr 98; Läti – Vene piiriülese koostöö projekti raames on tegevused algamas Valmiera ja Pihkva koolidega.

Hinnang perioodi 2011-2013 arengukava täitmisele

Laiendatud metoodikanõukogu, õpilasesinduse ja hoolekogu hinnang valdkonnale: 2013 – 4,39; 2012 – 3,6; 2011 – 4,2.

2011. – 2013. a arengukavas kirjeldatud tegevusprioriteetidest on heal tasemel õnnestunud hoolekogu uue koosseisu tegevuse käivitamine ja suhtlus lapsevanemate ning vilistlastega, koostöö Tartu üldhariduskoolide ja teiste haridusasutustega. Kooli kodulehekülg ja kooli tutvustavad trükised täidavad üldjoontes oma ülesannet, kuid info andmine koolist väljapoole, sh suhtlus meediaga võiks olla aktiivsem ja sihtgrupitundlikum. Õpilasesinduse tegevus on paranemas. Kontaktid erinevate asutuste ja organisatsioonidega kooli õppekava toetavate tegevuste korraldamiseks on piisavad.

Väljakutsed aastateks 2014 – 2018

Tartu ja Lõuna-Eesti vene keelt kõneleva kogukonna ja vene keele õppest huvitatute „ülesleidmine“. Lõuna-Eestis jääb väheks koole, kus gümnaasiumiastmel õpetatakse vene keelt emakeelena. Seepärast tuleb TAGil olla missioonitundlik ja pakkuda kvaliteetset vene keele õppimise võimalust erinevatele sihtrühmadele kogu Lõuna-Eestis: venelased, vene kodukeelega mitte-eestlased, slaavikeelsed uusimmigrandid, õpilased, kes soovivad õppida vene keelt süvendatult jne.

Vene lapsevanemate varustamine adekvaatse teabega Eesti haridussüsteemist ja õppimisvõimalustest TAGis ja Tartus. Kooli infokanalite kaudu peab saama mitmes keeles kättesaadavamaks teave haridusvalikute mitmekesisusest TAGis ja teistes õppeasutustes.

Osa õppetööst võib toimuda väljaspool klassiruumi, teistes õppeasutustes või ülekantuna teistest tegevustest. Seepärast vajab täpsustamist TAGi partnerite ring, kellega tehakse õppekava läbimise ja uurimistööde koostamise alast koostööd.

Koolidevaheliste ainete läbimise süsteemi, ühislaagrite ja -praktikumide jm ühistegevuse laiendamine. Kooli ressursside säästlikuma kasutamise ja õpilaste suhtluspädevuse arendamise eesmärgil tuleb otsida võimalusi koostööks teiste üldhariduskoolide, Tartu Kutsehariduskeskuse jt õppeasutustega.

Õpilaste ja õpetajate rahvusvaheline suhtlus ning kontaktid. Eeloleval perioodil võivad hoogu juurde saada nii õpilaste kui õpetajate kontaktide loomine välismaal asuvate koolidega – ekskursioonid, õpilasvahetus, ühisprojektid, töölähetused ja konverentsid.

Loovtööde ja uurimistööde koostamise, gümnaasiumi valikainete ja kooli traditsiooniliste klassiväliste ürituste ettevalmistuste lõimimine. Ringide ja huvitegevuse täpsem sidumine õppetöö toetamisega ja olümpiaadideks ettevalmistusega.

Kooli 50. sünnipäeva tähistamine ja sellega seonduvad tegevused: kroonika koostamine, vilistlaste tegevuse aktiviseerimine jms.

 

Eesmärgid aastateks 2014 – 2018 ja eesmärkide saavutamise hindamine

EesmärkHindamine
Infovahetus Tartu Vene Lütseumiga ja kõigi Lõuna-Eesti ning valikuliselt ka teiste piirkondade vene koolidega.Kontaktid, ürituste hulk, gümnaasiumisse astuvate õpilaste hulk.
Lapsevanemad on kursis õppimisvõimalustega TAGis.Lapsevanemate rahuloluküsitlused ja kooli astuvate õpilaste arv.
Koolivälise õppe võimaluste ja mahu kirjeldamine.Õpilaste informeeritus ja võimaluste kasutamine.
Õpilased ja õpetajad otsivad võimalusi ja osalevad koolidevahelistes koostööprojektides.Projektide arv ja tegevuste analüüs.
Koostöö Hariduse Tugiteenuste Keskusega.Tegevuste analüüs.
Loovtööde ja uurimistööde koostamise, gümnaasiumi valikainete ja kooli traditsiooniliste klassiväliste ürituste ettevalmistuste lõimimineKooli õppekava ja hinnangute analüüs.
Kooli juubeli tähistamine on sidunud kollektiivi ja huvigruppe koostöisemaks tervikuks.Arvamusuuringu analüüs.

 


Sisukord

 

 

3. TEGEVUSKAVA

3.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

EesmärkTegevusVastutaja201420152016
Põhikooli ja gümnaasiumil on toimuvad õppekavad ja õppetöö toimub nende järgiAinekavade viimistlemineÕppealajuhatajadX  
 Õppetöö ja ainekavade vastavuse kontrollÕppealajuhatajad X 
Ainekeskused tegutsevad plaanipäriseltKeskuste töökorra koostamine ja liikmeskonna määratlemineÕppealajuhatajadX  
 Keskuste tegevuse analüüs ja tunnustamineÕppealajuhatajad, direktor XX
Õpetajate töö on mitmekülgselt kirjeldatud ja töö tasustamine on õiglane.Õpetajate tööpanuse arvestamise komisjoni loomineDirektorX  
 Lisatasude määramise korra ülevaatusDirektor X 
Koolil on positiivne maine Lõuna-Eesti mitte-eestlaste hulgas ja Eesti haridus-ringkondades.Kooli avalike suhete plaani ülevaatus ja uuendamineDirektorX  
Koolisisese info liikumisega ollakse rahul ja kooliväline infovahetus toimb. Kooli töötajatel, koolipidajal ja kooliga seotud huvigruppidel on kooli tegevusest ja arenguvajadustest adekvaatne ülevaade.Koolisisese infoleviku korralduse ülevaatusDirektorX  
 Koolist väljapoole infoleviku korralduse ülevaatusDirektorX  
 Kooli kodulehe korrastamineInfojuhtXXX

Sisukord

 

3.2. PERSONALIJUHTIMINE

EesmärkTegevusVastutaja201420152016
Õpetajad on saanud osaleda arutelus ning on rahul tööülesannete jaotamise ja tööpanuse hindamisega õpetaja ametikoha ümberkorraldamise järel.Õpetaja ametikoha ümberkorraldamise komisjoni loomineDirektorX  
 Õpetaja jt pedagoogiliste töötajate ametijuhendite ülevaatus; töö tasustamise põhimõtete loomineDirektorXX 
Õpetajate täiendkoolituse maht ei lange täiendkoolituse uue rahastamisskeemi järel. Õpetajate rahulolu koolitusvõimalustega ei lange.Mõne uue koolitusvormi avastamineÕppealajuhatajadXXX
 Veebipõhise täiendusõppe võimaluste kasutamineÕppealajuhatajadXXX
 Välislähetus vähemalt 5le õpetajale rahvusvahelistel konverentsidel osalemiseksDirektorXXX
 Ühisseminarid teiste koolide õpetajategaÕppealajuhatajadXXX
Koolituste mõjul paraneb kõigi õpetajate tase HEV- ja LAK-temaatikas.HEV- ja LAK-temaatilised koolitusedÕppealajuhatajadXXX
Õpetajad hakkavad laiemalt ja otstarbekamalt kasutama IKT võimalusi nii vahetus õppetöös kui õppemateriaalide loomiselVeebipõhiste õppematerjalide konkurssÕppealajuhatajadX  
 Koolipõhine uuring IKT vahendite kasutamise otstarbekusest õppetöösÕppealajuhatajad X 
Õpetajad koostavad õppekava toetavaid projekte mitme valdkonna keskuse ühistegevusena ja arendavad koostööd teiste koolide õpetajatega.Vähemalt kolme õppekava toetava projekti koostamineÕppealajuhatajadXXX
 Koostöine tegevus Annelinna koolidegaDirektor ja õppealajuhatajadX  
 Noorte ja / või uute õpetajate kohanemisprogrammi loomineÕppealajuhatajad XX
 Mingi uus ja arendavat laadi õpetajate vaba aja üritusÕpetajate initsiatiiv   
Koolitustes pööratakse enam tähelepanu teises keeles õpetamise spetsiifikale.LAK-õppe teemaline seminar või koolituste seeria või õpetajate vahelised kogemuste vahetamise üritused (nt vastastikused tunnikülastused)ÕppealajuhatajadXXX

Sisukord

 

3.3. RESSURSSIDE JUHTIMINE

EesmärkTegevusVastutaja201420152016
IKT vahendite uuendamineOsalemine Tiigrihüppe konkurssidelInfojuht, direktorXXX
 IKT vahendite kontrollInfojuhtXXX
 IKT vahendite kasutamise uuringDirektor, õppealajuhatajad X 
Koolis toimub õpilaste arengut toetav õppe- ja kasvatusprotsessÕpikute õppekavale vastavuse kontrollÕppealajuhatajadX  
 Õpigruppide suuruse analüüs ja gruppide moodustamise ja abiõpetaja kaasamise põhimõtete kehtestamineÕppealajuhatajadX  
 Väikeklassi sisustamine A-korpusesDirektor, majandusjuhatajaX  
 Pedagoogilise tugipersonali töötingimuste parandamineDirektor, majandusjuhataja X 
Eelarvelisi ja inimressursse kasutatakse otstarbekalt ja säästlikult.Töötajate tööpanuse analüüs ja töötasustamise aluste väljatöötamineDirektorX  
 Riskianalüüsi koostamineMajandusjuhataja X 
Koolihoone hoitakse korras, mis võimaldab läbi viia õppetööd tervisekaitse nõuetele vastavalt ja kaasaegsel tasemel.A-korpuse II korrusel gümnasistide puhkeruumi sisustamineDirektor, kunstnikX  
 Galeriinurga remontDirektor, kunstnik X 
 Kooli peafuajee ja I korruse fuajeede ja koridoride remont*Direktor, majandusjuhtajaXXX
 Vuukide ja ventilatsiooni parandamine*Direktor, majandusjuhatajaXXX
 Klasside remont*Direktor, majandusjuhtajaXXX

* Kool taotleb tööde teostamiseks toetust Tartu Linnavalitsuselt. Teised tegevused finantseeritakse kooli eelarvest.
Sisukord

3.4. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

EesmärkTegevusVastutaja201420152016
Õppetöö sisu vastab uuendatud riiklikule õppekavale.Suunapõhiste laagrite korraldamine.Õpetajad, direktorXXX
 Õppekeele valikute kaardistamine ja analüüs. Kooli keelekorralduse kirjelduse uuendamine.Õpetajad, õppealajuhatajad, direktorX  
 Õpilas-konverentside traditsiooni loomineÕpetajad, õppealajuhatajadX  
 Tasemetestide korraldamine ja analüüs 7. ja 8. klasside õpilastele.Õpetajad, õppealajuhatajadXXX
 Õppekäikude kava koostamine, katsetamine ja täiendamine.Õpetajad, õppealajuhatajadXXX
 Statsionaarese ja mittestatsionaarse õppe tunnijaotusplaani loomineÕppealajuhatajad, direktorX  
Õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimine ja organiseerimine.Õpetajate poolt e-kursuste loomineÕppealajuhatajad, õpetajad XX
Eestimaalaseks kasvamise toetamine.Keelekümbluse poolehoidjate – lapsevanemate tunnustamineDirektorXXX
 Kontaktide arendamine MISA, Innove Keelekümbluskeskuse ja KK-koolide võrgustikuga DirektorXXX
Vene emakeelega õpilaste identiteedi säilitamine, Euroopa ja maailma kogukonda kuuluvuse kasvatamine.Venemaalt partnerkooli otsimine ühistes projektides osalemiseks.Huvijuht, õppealajuhatajad, direktorX  
 Euroopast ühistes projektides osalemiseks partnerkooli otsimine.Huvijuht, õppealajuhatajad, direktor X 
 Vene keele emakeelena õppe muutunud eesmärkide sõnastamine ja tegevusplaan vene keele õppe jätkamiseks.Õpetajad, õppealajuhatajad, direktorXXX
 Slaavi kultuuriga seotud suuna- ja valikainete õpetamine.Õppealajuhatajad, direktorXXX

Sisukord

 

3.5. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

EesmärkTegevusVastutaja201420152016
Infovahetus Tartu Vene Lütseumi, kõigi Lõuna-Eesti ja valikuliselt ka teiste piirkondade vene koolidega.Lõuna-Eestis paiknevate vene põhikoolide kaardistamine ja kontaktide loomine või värskendamine.Kooli juhtkondX  
 Koolide kaasamine vähemalt ühele kooli üritusele aasta kohta.Õpetajad, õppealajuhatajad, direktorXXX
 Koolidele, kust tulnud õpilased gümnaasiumi edukalt lõpetavad, tunnustuse avaldamineDirektor, õppealajuhatajad XX
Lapsevanemad on kursis õppimisvõimalustega TAGis.Lapsevanemate koosolekud kooliastmete kaupa.Õpetajad, õppealajuhatajad, direktorXXX
 Kooli koduleheküljel lapsevanemate lingi sisukamaks ja elavamaks muutmineInfojuht, õppealajuhatajadXXX
Koolivälise õppe võimaluste ja mahu kirjeldamine.Koolivälise õppe arvestamise korra loomine.ÕppealajuhatajadX  
 Koolidevaheliste valikaineterühmade väljapakkumineÕppealajuhatajad X 
Õpilased ja õpetajad otsivad võimalusi ja osalevad koolidevahelistes koostöö-projektides.Annelinna koolide vahelises ühistegevuses osalemine.Huvijuht, õpetajad, õppealajuhatajad, direktorXXX
 Mõne uue ühisprojekti algatamine vähemalt ühele kooliastmele.Huvijuht, õpetajad, õppealajuhatajad, direktorXXX
 Ühe välisprojekti käivitamine partnerliikmenaHuvijuht, õpetajad, õppealajuhatajad, direktorX  
 Ühe välisprojekti algatamine põhipartnerina.Huvijuht, õpetajad, õppealajuhatajad, direktor  X
Loovtööde ja uurimistööde koostamise, gümnaasiumi valikainete ja kooli traditsiooniliste klassiväliste ürituste ettevalmistuste lõimimineValikaine “Avalik esinemine” loomine.Õppealajuhatajad, huvijuhtXX 
 Loovtööde koostamise põhimõtete parandamine.ÕppealajuhatajadXX 
 Uurimistööde koostamise põhimõtete parandamine.ÕppealajuhatajadXX 
Kooli juubeli tähistamine on sidunud kollektiivi ja huvigruppe koostöisemaks tervikuks.Kroonika jätkamine uues vormisHuvijuhtX  
 Juubeliürituste kava ja tegevusedDirektorX  


Sisukord

 

4. ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄITMISE HINDAMINE

Arengukava elluviimist hinnatakse üks kord aastas, juunis. Arengukava täitmisele annavad hinnangu Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindus.

Arengukava tegevuskava ülevaatus ja uuendamine toimub igal õppeaastal augustis ja kogu arengukava ülevaatus arengukava perioodi viimasel aastal. Arengukava perioodi lõpul koostatakse sisehindamise aruanne.

Arengukava täitmise hindamist ja uuendamist korraldab kooli juhtkond. Arengukava muutmine toimub vastavalt Tartu LV kinnitatud korrale.
Sisukord

Teatate kirjavigu järgmises tekstis:
Lihtsalt kliki "Saada veaaruanne" nuppu, et lõpetada aruande. Võite lisada ka kommentaari.