Kriisiplaan

Tartu Annelinna Gümnaasiumi hädaolukordade lahendamise plaan

Sisukord

Hädaabi 112
Politsei 110

Asutus: Tartu Annelinna Gümnaasium
Aadress: Kaunase pst 68, Tartu
Direktori tel: 7461743, mobiil: 5039813
Kooli pidaja: Tartu Linnavalitsus
Esindaja tel: 7361445
Kaasatavad spetsialistid: Päästeameti Lõuna-Eesti esindus
Telefon: 112

Dokumendis kasutatavad põhimõisted:

Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.

Kriisi ja kriisiolukorra mõistet kasutatakse hädaolukorra sünonüümina.

Riskigruppi kuuluvad õpilased, kellel on potentsiaalne võimalus hädaolukorda sattuda või seda põhjustada.

ÜLDISED TEGEVUSJUHISED HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISEL:
  • Veendu, et olukord on sinu jaoks ohutu! Vajadusel taga oma ohutus!
  • Helista 112 ja teavita olukorrast: kirjelda toimunut, ütle kooli nimi ja aadress, ütle oma nimi!
  • Teavita direktorit!

Hädaolukorras tegutsemise juhised ja teavitamine

  1. Direktor kutsub kokku kriisimeeskonna.
  2. Kriismeeskond paneb kokku info, mida edastada õpetajatele.
  3. Direktor kutsub kooli õpetajad ja töötajad kokku ning teavitab neid olukorrast: räägib, mis on toimunud ja kuidas edasi tegutseda.
  4. Õpetajad ja töötajad teavitavad direktorilt saadud info põhjal õpilasi.
  5. Meediaga suhtleb direktor.
  6. Edasine tegutsemine toimub vastavalt kooli kriisiplaanile.

Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus

Hädaolukorra avastaja või sellest teadasaaja hindab olukorda ja otsustab teavitamise järjekorra:
  • Päästeameti sekkumist nõudvate situatsioonide korral teavitab esmalt päästeametit (telefonil 112) ja siis kooli direktorit;
  • Muude hädaolukordade puhul teavitab kooli direktorit.
  • Direktor teavitab õppealajuhatajaid ja vajadusel majandusjuhatajat.
  • Õppealajuhatajad ja majandusjuhataja koordineerivad hädaolukorra lahendamist.
  • Õppealajuhatajad (koostöös psühholoogiga) koordineerivad hädaolukorra järgseid tegevusi.

KOOLI KRIISIMEESKOND

Kriisimeeskonna kutsub kokku kooli direktor.
Direktor - võtab vastu otsuseid, suhtleb politseiga, pärast kriisi meediaga.
Õppealajuhatajad - annavad ülevaate õpilaste liikumisest, raporteerivad vahetult toimuvast.
Majandusjuhataja - suhtleb politsei ja tuletõrjega, tagab turvalisuse kooli territooriumil.
Psühholoog - nõustab kriisi ajal ja järgselt; selgitab välja ja jälgib riskigruppi kuuluvaid õpilasi (suitsiidile kaldumised jm).
Sotsiaalpedagoog - suhtleb lastevanematega; juhib tööd riskigruppi kuuluvate õpilastega.
Huvijuht - koordineerib tööd õpilastega hädaolukorras tegutsemise valmiduse tagamiseks.
Infojuht - teavitab esimesel võimalusel lapsevanemaid hädaolukorrast e-kooli vahendusel (tervet kooli hõlmava olukorra puhul) või telefoni teel (seotud üksiku lapsega).
Sekretär - kontrollib, kas 112 on hädaolukorrast teavitatud.

Kooli kriisimeeskond:

  1. Töötab välja ja täiendab vajadusel kooli hädaolukorras tegutsemise plaani.
  2. Koordineerib kooli töötajate valmisoleku tagamist hädaolukorras tegutsemiseks (viib läbi koolitusi, evakuatsiooniõppusi jm).
  3. Koordineerib hädaolukorras tegutsemist ja sellele järgnevat tööd.
Kriisimeeskonna iga-aastase tegevuse analüüsi kontrollnimekiri:
 Kriisimeeskonnas on olemas kõik vajalikud liikmed. Vajadusel korrigeerida nimekirja.
 Kriisimeeskonna liikmed on teadlikud oma kohustustest ja vastutusest. Vajadusel korrigeerida kohustuste ja vastutuse jaotumist.
 Hädaolukorras tegutsemise plaan on üle vaadatud ja täiendatud.
 Hädaolukorras tegutsemise mapi sisu on kontrollitud ja vajadusel täiendatud.
 Kaasatavate spetsialistide kontaktandmed on kontrollitud.
 Uued õpilased on teavitatud hädaolukorras tegutsemise juhistest.
 On olemas ülevaade riskirühma kuuluvatest õpilastest.
 Spetsiifilised nõuded erivajadustega laste ohutuse tagamiseks hädaolukorras on välja selgitatud.
 Uued õpetajad on teavitatud hädaolukorras tegutsemise juhistest.
 Iga-aastased õppused hädaolukorras tegutsemise valmiduse tagamiseks on läbi viidud.


Teavituskanalid koolis: suusõnaline teavitamine (vahetult või telefoni teel), kooli kodulehekülje ja töötajate listi teel teavitamine.

HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISE MAPP
  • Koolimajas olev hädaolukorras tegutsemise mapp koosneb järgnevast:
  • Infoleht direktori, päästeameti telefoninumbritega
  • Klasside ja õpperühmade loend
  • Info erivajadustega õpilaste spetsiifiliste nõuete kohta (sisaldab konfidentsiaalsuse märget)
  • Kooli ümbruse kaart
  • Koolimaja plaan korruste kaupa
  • Info esmaabikomplektide ja tulekustutite asukoha kohta
  • Kirjutusvahend
  • Helkurvest
Hädaolukorras tegutsemise mapp asub sekretäri ruumis.

Iga-aastased tegevused hädaolukorras tegutsemise valmiduse tagamiseks:

  • Kriisimeeskond koguneb vähemalt üks kord õppeaastas vajaliku analüüsi teostamiseks.
  • Vähemalt kord õppeaastas viiakse kogu koolile läbi evakuatsiooniõppus.
  • Õpilastele viiakse läbi koolitusi või praktilisi üritusi hädaolukorras tegutsemise kohta vähemalt kord õppeaastas.

Sisukord
1. Kriisiplaanid vastavalt hädaolukorrale.
1.1. Tulekahju.
1.2. Äkkrünnak.
1.3. Füüsiline vägivald.
1.4. Õpilane alkoholijoobes või meelemürkide mõju all.
1.5. Õpilase kadumine.
1.6. Surmajuhtum.
1.7. Lõhkekeha koolis.
1.8. Liiklusõnnetus õpilasega.
1.9. Koolitraumad.
1.10. Suitsiid.
1.11. Toidumürgitus koolis.
2. Soovitusi tegutsemiseks hädaolukorra eel, ajal ja selle järgselt.
2.1. Suhtlemine meediaga.
2.2. Kuidas õpetaja saab kriisiks valmistuda?.
2.3. Abinõud kriisi ajal ja hiljem.

1. Kriisiplaanid vastavalt hädaolukorrale

1.1. Tulekahju

Kui oled avastanud tulekahju, siis tegutse järgmiste juhiste järgi:

  1. Helista 112 ja teata tulekahjust häirekeskusele!
  2. Informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi! Kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni häire, mille töölepanekuks on tarvis vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha. Aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda!
  3. Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele:
    • Mis on juhtunud?
    • Kui helistad häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on juhtunud. Sisaldagu juba su esimene lause probleemi, miks sa helistasid, siis ei pea dispetšer seda pärima ja sa võidad aega.Ütle, mis põleb.
    • Kas tules on mõni hoone või sõiduk või kulu või prügi jne. Kui tegemist on hoonega, siis on oluline, millisel korrusel toimub põlemine, kas paistab ainult suitsu või on ka tuld, kui suureks on tuli arenenud.
    • Kus see õnnetus on juhtunud?
    • Alati tuleb võimalikult täpselt öelda õnnetuse aadress.
    • Kas keegi on saanud kannatada?
    • Õnnetuskohtadele saadetakse sõltuvalt õnnetuse liigist ja suurusest väga erinevaid abijõude, kuid nende hulgas ei pruugi alati olla kiirabi. Kiirabi väljasaatmine otsustatakse selle järgi, kas keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul loetakse reaalseks ohuks olukorrad, kus on kindlalt teada või on kahtlus, et põlengust haaratud piirkonnas on inimene sees. Kui helistaja oskab sündmust korrektselt hinnata, siis on kõige tähtsam - inimelu kaitse - ka maksimaalselt tagatud.
    • Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid?
    • Lisaohtudeks on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jne. Neid võib sageli leiduda igasugustes kõrvalhoonetes, garaažides, pööningutel jne.
    • Teataja nimi ja kontakttelefoni number.
    • Numbri olemasolu on tarvis selleks, et oleks võimalik sulle vajadusel tagasi helistada ja küsida lisainfot. Sageli ei leia abijõud õiget õnnetuskohta kohe üles ja on tarvis seda täpsustada.

    •  
  4. Evakueeru hoonest lühimat teed pidi (vaata ka kooli evakuatsiooniplaani Lisa 1).
  5. Kui on tegemist väiksema tulekahjuga ja vajalikud vahendid on käepärast, võid võimalusel alustada oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist!
  6. Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid:
    • Liigu võimalikult ohutult!
    • Ole võimalikult nähtav!
    • Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes!
    • Anna kohale saabunud juhtkonna esindajale / päästeteenistuse töötajatele informatsiooni!
    • Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all!
    • Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist!
    • Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised!
    • Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi!
    • Ära sea elu ohtu!
    • Sulge uksed ja aknad, kuid ära lukusta!
    • Lülita hoones või ruumis välja ventilatsioon (kui tead, kust seda teha)!
    • Lülita ruumis välja elekter! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.
  7. Reeglid, mida järgida, kui koolis on tulekahju:
    • Kogu klass peab püsima koos ning ilma õpetaja loata ei tohi hakata klassiruumist väljuma! (Kui oled põlevas ruumis, siis tuleb sealt viivitamatult väljuda!)
    • Kui koolimaja koridorid on täitunud suitsuga, siis on turvalisem jääda klassi ning ennast seal kaitsta!
    • Klassis olles tuleb hoida klassiuks suletuna (mitte lukus!). Mine akende juurde ja anna endast igal võimalikul moel märku.
    • Kui ukse pragudest tuleb suitsu, siis tuleb need võimalusel riietega kinni toppida. Kui klassiruumis on vett, siis kasta need riided eelnevalt märjaks.
    • Aknast immitseva suitsu korral tuleks aknad tihendada samal meetodil nagu uksed.
    • Kui siiski läheb olukord klassis selliseks, et seal ei ole võimalik olla, siis tuleb õpetaja korraldusel kõigil koos tegutseda. Läbi suitsuse keskkonna liikumine on alati seotud ohtudega. Seetõttu tuleks antud tegevus ette võtta viimase võimalusena, kui klassiruumis pole end enam võimalik kaitsta (tulekolle asub klassiruumis, klassiruumi on sattunud suurel määral suitsu ning seda pole võimalik tuulutada vms). Läbi suitsuse ruumi liikumiseks tuleb õpetaja korraldusel organiseeritult tegutseda, võimalusel on tarvis katta suu ja nina märja riidega.
    • Koolimajast väljumisel peab õpetaja võtma kaasa ka klassi õpilaste nimekirja (võimaluse korral), mille alusel saab pärast täpselt kontrollida, kas kõik on hoonest välja saanud.
    • Peale koolimajast väljumist peavad kõik klassid koos püsima ning vastavalt kooli evakuatsiooniplaanile (vt Lisa 1) liikuma ettenähtud kohta.

1.2. Äkkrünnak

Äkkrünnakuna käsitletakse seda, kui:

  1. õpilasel on koolis kaasas ründevahend, kuid ta ei ole otseselt veel rünnanud;
  2. üks või mitu isikut püüavad relva või muu ründevahendiga vigastada või tappa inimesi koolis.

Tulistamine:

  • Helista 112, (kui ei saa rääkida, jäta kõne avatuks, lootuses et teave sinu asukohast ja toimuvast jõuab päästeametisse, võimalusel saada sõnum).
  • Säilita rahu.
  • Võimalusel ära suhtle tulistajaga ega ärrita teda rääkima.
  • Võimalusel vii hoonest eemale teised õpilased.
  • Võimalusel teavita direktorit, õppealajuhatajaid või majandusjuhatajat.
  • Kriisigrupp koostöös politseiga tegutseb edasi vastavalt olukorrale ja korraldustele

Relva märkamine:

  • Hinda situatsiooni, taga enda ohutus.
  • Teavita päästeteenistust.
  • Kogu infot.
  • Võimalusel eralda ründaja või ründamiskahtlusega isik (näiteks lukusta ta ruumi).
  • Ära kasuta jõudu, ära püüa temalt relva ära võtta.
  • Jää rahulikuks.
  • Võimalusel informeeri kooli direktorit või mõnda teist täiskasvanut.

Vägivaldne sissetungija:

  • Teavita täiskasvanut.
  • Säilita rahu.
  • Võimalusel ära suhtle sissetungijaga ega ärrita teda.
  • Püüa sissetungijat rahustada.
  • Võimalusel kutsu abi.
  • Vajadusel helista 112.
  • Teavita direktorit, õppealajuhatajaid või majandusjuhatajat.
  • Kui võimalik, tuleb ruumist lahkuda.

1.3. Füüsiline vägivald

Vägivaldne käitumine õpilaste vahel:

  • Hinda olukorda, jäädes ise rahulikuks. (Loe kümneni!)
  • Hüüa kaklejaid nimepidi, püüdes pöörata nende tähelepanu endale.
  • Kui tunned hästi õpilasi ja nende iseloomu - võid ise sekkuda füüsiliselt kaklejate vahele astudes.
  • Palu kaasõpilasi füüsiliselt kaklejad teineteisest eemale sikutada.
  • Vajadusel anda esmaabi.
  • Vajadusel kutsuda kiirabi.
  • Hoia kaklejad piisavalt pikka aega teineteisest eemal ja jälgi, et nad rahuneksid.
  • Informeeri klassijuhatajat.

1.4. Õpilane alkoholijoobes või meelemürkide mõju all

Kui on kahtlus, et õpilane on joobes või meelemürkide mõju all:

  • Joobekahtluse korral jälgida õpilast ja ka kaasõpilaste reaktsioone.
  • Kahtluse korral ja ohu korral teistele õpilastele helistab õpetaja sekretärile ja laseb saata abi või saadab mõne õpilase klassist abi järele(klassijuhataja, direktori, õppealajuhatajate, majandusjuhataja või mõne muu täiskasvanu järele).
  • Teavitatakse kooli meditsiinitöötajat.
  • Saabunud juhtkonna liige või muu täiskasvanu toimetab õpilase klassiruumist välja meditsiinikabinetti.
  • Teostatakse esmane alkoholi- ja narko-test.
  • Vajadusel kutsutakse kiirabi.
  • Klassijuhataja /direktor teavitab juhtunust vanemaid.
  • Vanemad kutsutakse kooli lapsele järele.
  • Õpilase vanemad suunatakse vestlusele kooli psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga.
  • Klassijuhataja ja psühholoog või kooli meditsiinitöötaja selgitavad ja arutavad juhtunut teiste õpilastega.

1.5. Õpilase kadumine

Kriisiolukorra ärahoidmiseks tuleb enne õpilasüritusi teha ennetustööd.

Ennetustöö

Enne ekskursiooni räägib õpetaja lastele, mida teha kui laps kaob ekskursioonil ära.

  1. Õpetaja rõhutab, et antud olukorras peaks laps helistama õpetajale (õpetaja annab lastele enda telefoni numbri).
  2. Kui levi ei ole, siis õpilane peab ootama kohta, kus ta sellel ajahetkel on, sest õpetaja tuleb teda otsima läbikäidud teed mööda.
  3. Õpetaja informeerib õpilasi, et alati peab minema eelnevalt kokkulepitud paika, sest õpetaja läheb sinna õpilasele järele.

Olukord: õpilane on kadunud.

Õpetaja käib õpilastega matkamas, õppekäikudel ja kultuuriüritustel erinevates kohtades. Vastavalt asukohale peab õpetaja ka erinevalt käituma.

EKSKURSIOON

Ekskursioonil olles jagab õpetaja lapsed rühmadesse ja veendub, et igas rühmas on vähemalt ühel liikmel olemas töökorras telefon, millesse on sisestatud õpetaja number. Ka õpetajal endal on olemas grupiliikme telefoni number.
Kui õpilane on mingil põhjusel kadunud või eksinud, saavad õpetaja ja õpilane omavahel helistada. Kui õpilasel ei ole võõras linnas ekskursioonil mingil põhjusel võimalik õpetajaga ühendust saada, siis pöördub õpetaja abi saamiseks politseisse.

MATK METSAS

Metsas matkal olles jagab õpetaja lapsed rühmadesse ja veendub, et igas rühmas on vähemalt ühel liikmel olemas töökorras telefon, millesse on sisestatud õpetaja number. Ka õpetajal endal on olemas grupiliikme telefoni number.

Kui õpilasel ei ole võimalust õpetajaga ühendust saada, siis jätab õpetaja ülejäänud klassi saatjatega bussi ja läheb läbikäidud matkarada mööda õpilast otsima. Kui ta õpilast ei leia, siis helistab õpetaja politseisse.

ÕPPEKÄIK KODULINNAS

Õppekäigul olles jagab õpetaja lapsed rühmadesse ja veendub, et igas rühmas on vähemalt ühel liikmel olemas töökorras telefon, millesse on sisestatud õpetaja number. Ka õpetajal endal on olemas grupiliikme telefoni number.

Õpetaja ülesandeks on minna varem kokkulepitut kogunemiskohta last otsima. Kui õpilast seal ei ole ja telefoni teel kontakti ei saa, siis teavitab õpetaja lapsevanemat ja politseid.

ALATI TULEB PÖÖRATA TÄHELEPANU:

  • Laste ja lastevanemate telefoninumbrid on õpetajal kaasas.
  • Jälgida laste riietust ürituse päeval, et osata last võimalikult täpselt kirjeldada.
  • Iga 10 lapse kohta on kaasas üks saatja.
  • Õpilased ja lapsevanemad on eelnevalt teekonna üksikasjadest instrueeritud.
  • Kasvõi üks töökorras mobiiltelefon on igal õpilaste rühmal olemas.

1.6. Surmajuhtum

Õpilase surmajuhtum väljaspool kooli:

  • Klassijuhataja kontrollib informatsiooni.
  • Klassijuhataja edastab info kooli juhtkonnale.
  • Klassijuhataja suhtleb perekonnaga.
  • Õppealajuhataja teavitab õpetajaid juhtunust.
  • Vanemate nõusolekul on kooli fuajees leinasümboolika.
  • Vanemate nõusolekul korraldatakse koolis mälestusüritus.
  • Vajaduse korral korraldatakse klassi õppetöö ümber.
  • Vajaduse korral osutab kooli psühholoog kaasõpilastele psühholoogilist abi.
  • Klassijuhataja toimetab õpilase isiklikud asjad ja koolitööd vanemate kätte.
  • Klassikaaslased osalevad matustel vanemate nõusolekul.
  • Vanemate nõusolekul suhtleb meediaga kooli direktor või tema poolt volitatud isik.

Õpilase surmajuhtum koolis: tegevused sündmuspaigal

  • Püüa hinnata olukorda rahulikult ja ära sattu paanikasse.
  • Teavita kiirabi ning politseid.
  • Edasta info kooli juhtkonnale ja klassijuhatajale.

Õpilase surmajuhtum koolis: tegevused sündmuse järel

  • Kõik kohaleolevad täiskasvanud suhtlevad õpilastega ja eraldavad õnnetuspaiga.
  • Kooli juhtkond suhtleb perekonnaga.
  • Õppealajuhataja teavitab õpetajaid juhtunust.
  • Vanemate nõusolekul on kooli fuajees leinasümboolika.
  • Vanemate nõusolekul korraldatakse koolis mälestusüritus.
  • Vajaduse korral korraldatakse klassi õppetöö ümber.
  • Vajaduse korral osutab kooli psühholoog kaasõpilastele psühholoogilist abi.
  • Klassijuhataja toimetab õpilase isiklikud asjad ja koolitööd vanemate kätte.
  • Klassikaaslased osalevad matustel vanemate nõusolekul.
  • Kooli direktor suhtleb meediaga.
  • Klassides analüüsitakse juhtunut.

1.7. Lõhkekeha koolis

Reageerimine

  • Kui (plahvatus)oht on tuvastatud (kus oht paikneb ja milline see on), teostada vajadusel evakuatsioon.
  • Jälgi erinevusi: tulekahju, pommiohud, äkkrünnak jne.

KUIDAS KÄITUDA, KUI OLETE LEIDNUD VÕIMALIKU PLAHVATUSOHTLIKU ESEME?

  • Ära puuduta leidu!
  • Eemaldu ohtlikust esemest (ohust)!
  • Ära kasuta raadiosidevahendit leiu läheduses!
  • Informeeri leiust häirekeskust telefonil 112!
  • Põhjenda, miks konkreetne ese kahtlust tekitab!
  • Jäta oma kontaktandmed!
  • Teavita teisi läheduses viibijaid võimalikust ohust!
  • Võimalusel piira ala ja tähista ohu olemasolu!
  • Kui sa omad leiu kohta infot, edasta see korrakaitsjatele! (Tead, kellele ese kuulub, kaua ese on selles kohas olnud jms.)
  • Ära sisene piirdelindiga või muul viisil tähistatud ohualasse!

LÕHKEAINE või LAHINGUMOONA leiu korral:

  • Ära puuduta leidu!
  • Ära kasuta lahtist tuld leiu lähedal!
  • Eemaldu ohtlikust kohast!
  • Informeeri leiust häirekeskust telefonil 112!
  • Teavita teisi läheduses viibijaid võimalikust ohust!
  • Võimalusel piira ala ja tähista ohu olemasolu!
  • Märgista leiukoht!
  • Leitud lõhkematerjal tuleb üle anda leiukohal!
  • Ole abijõududele telefoni teel kättesaadav.
  • Ära sisene piirdelindiga või muul viisil tähistatud ohualasse!
  • Kui sa omad leiu kohta infot, edasta see korrakaitsjatele. (Nt oled teadlik, kelle valduses lõhkematerjal on või oli.)

Leiust teavitamise korral rakendub kohene reageerimisahel. Vajadusel võetakse leidjaga ühendust ning lepitakse kokku, kuidas eseme asukohta jõuda.

HÄIREKESKUSELE EDASTATAV INFORMATSIOON:

Pommiohust, lõhkeaine ja lahingumoona leiust teavita Häirekeskust telefonil 112! Selleks, et hinnata ohtusid ja vajadusel edastada sündmuskohale juhtnööre:

  • Kirjelda leidu, mille leidsid: kuju, ligikaudne pikkus, läbimõõt jne. Kas nägite eseme küljes detaile nagu juhtmed, patareid jms.
  • Teates kajasta, kuidas sa eseme leidsid - kaevetööde teostamisel, juhusliku möödujana, keegi tõi selle või muul viisil. Kui tead, ütle ka, kas eset on liigutatud.
  • Anna ülevaade, mitu eset leidsid. Kas tegu on üksikleiuga või on esemeid mitu? Kas leitud esemed on sarnased?
  • Edasta leiu täpne asukoht.
    Alusta täpsest aadressist ja lõpeta konkreetse asukohaga: põld, kapp, 2. korruse elektrikapp jne. Kui aadressi andmine on keeruline, siis määra kohtumispaik, et edasi juba spetsialistid leiukohale juhatada.
  • Kirjelda leiukohta. Kas leiu või leiukoha läheduses viibib inimesi? Kas leid asub hoonestatud alal jne?
  • Ütle oma nimi ja kontaktandmed! Vajadusel võetakse sinuga täiendavalt ühendust, et saada täpsustusi või edastada täiendavaid käitumisjuhiseid.

1.8. Liiklusõnnetus õpilasega

a) õpilastega õppekäigul olles;
b) väljaspool kooliaega toimunud õnnetus.

Ennetustöö

  • Kõik klassijuhatajad käsitlevad liiklusohutuse teemat klassijuhatajatunnis vähemalt korra õppeaasta jooksul.
  • Algklassides osutatakse igakuiselt liiklusohutusele tähelepanu, arvestades aastaaegade eripära.
  • Õpilastele selgitatakse, kuidas grupina ohutult liikuda.

A) Õpilane satub liiklusõnnetusse õppekäigul olles

  • Õnnetuse järel teatada kiiresti päästeteenistusse, edastada lapse andmed.
  • Anda esmaabi, vajadusel päästeteenistusest juhtnööre saades.
  • Õpetaja rahustab teisi õpilasi, võimalusel juhatab neid õnnetuspaigast eemale turvalisemasse paika.
  • Õpetaja annab kooli direktorile juhtunust teada.
  • Kannatada saanud õpilasele abi andmise järel toimetab õpetaja ülejäänud õpilased kooli tagasi.
  • Vajadusel saavad õpilased psühholoogilt või sotsiaalpedagoogilt abi.
  • Klassijuhataja informeerib lastevanemaid juhtunust.

MILLELE PÖÖRATA TÄHELEPANU?

  • Lastevanemate kontaktandmed peavad olema õpetajal kiiresti kättesaadavad.
  • Iga 10 õpilase kohta peab olema kaasas täiskasvanud saatja.
  • Õpilaste eelnev instrueerimine enne kooli territooriumilt lahkumist.
  • Töökorras mobiiltelefoni olemasolu.

B) Õpilasega juhtub liiklusõnnetus koolivälisel ajal

  • Klassijuhataja teavitab õpilasi juhtunust.
  • Klassijuhataja korraldab kannatanu külastamise ja koolitöös abistamise, kui lapsevanem seda soovib.
  • Juhtunut analüüsitakse liiklusohutuse teemalises klassijuhatajatunnis.

1.9. Koolitraumad

Kooli traumadeks võivad olla:

  • Luumurrud
  • Põrutus
  • Põletus
  • Elektrišokk
  • Mürgitus
  • Haavad
  • Minestamine
  • Krambid
  • Kaela- ja seljavigastused
  • Õhupuudus (võõrkeha hingamisteedes)
  • Rindkere valu
  • Amputatsioon
  • Vägivald

1. Nõuanded tegutsemiseks koolitraumade korral:

  • Jää rahulikuks, veendu, et lähenemine ei kahjustaks sind ennast.(elektrijuhtmed, gaasileke, hoone konstruktsioon, vägivald).
  • Hinda kannatanu seisundit (kaaslane saada abi järele).
  • Kui kannatanu on teadvuses, küsi mis juhtus.
  • Helista 112 ja räägi, mis juhtus?
  • Ära jäta kannatanut üksi, räägi temaga.
  • Teata kooli sekretärile telefonil 7461744 või direktorile, mis juhtus.
  • Oota abi.
  • Ära anna kannatanule ravimeid.
  • Ära liiguta kannatanut.
  • Korralda kannatanu vanemate informeerimine.

2.Tegutsemine pärast traumat

Kus õnnetus juhtus?
Kas on vigastatuid?
Ära lõpeta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud.

  • Vestlused asjaosalistega.
  • Vajadusel psühholoogi abi asjaosalistele.
  • Õnnetuse põhjalik analüüs kannatanu klassis, õpetajate ja töötajate koosolekul.

3. Ennetavad tegevused

  • Ohutustehnika regulaarne tutvustamine (kordamine).
  • Esmaabi õpetamine ja kordamine.
  • Ohtlike olukordade kohene märkamine (augud, libedus, juhtmed jne) ja likvideerimine.
  • Riskirühma õpilaste väljaselgitamine ja nende ohutuse tagamine.

1.10. Suitsiid

Noorte enesetapuriskide hindamine

Pole kerge märgata, millised lapsed ja noored kuuluvad enesetapu riskigruppi. Risk on suurim teismeeas, kuid enesetappe esineb ka nooremate laste seas. Enesetapp on neli korda tavalisem poiste kui tüdrukute seas. Eriliseks riskigrupiks on üle viieteistkümneaastased poisid. Suurenenud enesetapuriskiga seondatavate faktorite hulka kuuluvad:

  • varasem enesetapukatse (eriti juhul, kui see toimus hiljuti) või varasem või kestev masendus;
  • eraldumine, kõrvaletõmbumine ja lootusetusetunne;
  • mõlemast soost homoseksuaalsed noored üritavad enesetappu sooritada kaks kuni kuus korda rohkem kui heteroseksuaalsed eakaaslased, eriti sel perioodil, kui nad varjavad oma kalduvust sõprade ja pere eest;
  • varasemad kaotused või traumad (lahutus, surm), eriti füüsiline ja/või seksuaalne väärkohtlemine;
  • liialdatud hõivatus seoses surmateemaga või teiste inimeste enesetapuga;
  • varasem enesetapp perekonnas, muud pereprobleemid, eriti vanemate masendus ja narkomaania;
  • planeerimine: õpilane kingib oma asju ära, mängib nugadega, riskib mõttetult - suured isiksusemuutused, võimalik narkootikumide tarbimine.

Lisaks sellele peaks tähelepanu pöörama lähedusastmele:

  • surnu lähedane sõber;
  • leidis surnu või nägi teda enesetappu sooritamas või oli temaga koos vahetult enne enesetapu toimumist;
  • on ära mainitud hüvastijätukirjas;
  • teadis, et see saab juhtuma (oli kursis), kuid ei teinud midagi;
  • tüli või vaen või lõhe paarisuhtes vahetult enne enesetapu toimumist.

Kui on selgunud, et õpilasel on spetsiifiline plaan, kui ka on kaotanud lähedase sõbra või üldiselt vastab mõnele ülaltoodud kriteeriumile, ei tohi teda üksi jätta. Sellistel juhtudel peaksid koheselt:

  • teavitama vanemaid ja teisi õpetajaid ning rääkima õpilasele, et oled seda teinud;
  • võtma ühendust asjatundjaga ning valmistama ette võimalik haiglasse suunamine;
  • laskma nõustamiskogemusega koolipersonalil õpilase eest hoolt kanda, kuni muu abi on saabunud.

Kellel on kõige rohkem abi vaja?

Tundemärgid, mis võivad viidata sellele, et laps vajab rohkem abi.

  • Laps tõmbub eemale nii sõpradest kui täiskasvanutest.
  • Lapse käitumine muutub tundmatuseni ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agressiivseks, ta provotseerib kaklusi.
  • Laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes ja on kõrgenenud valvsusega.
  • Laps reageerib tugeva enesesüüdistusega.
  • Õppeedukus langeb märgatavalt.
  • Järelreaktsioonid on tugevad ja püsivad.
  • Pikema aja jooksul jätkab laps kõige vältimist või mõtleb pidevalt juhtunule.
  • Laps käitub nii nagu ei kardaks ta enam kedagi ega midagi (ja ohu olukorras, käitub ebasobivalt, räägib, et miski siin ilmas ei hirmuta teda enam).
  • Laps kaldub sattuma õnnetustesse, võttes riske, millest varem hoidus, paneb end eluohtlikesse olukordadesse, räägib iseenda vigastamisest või enesetapust.
  • Laps loob tulevikust pessimistliku pildi, tal on kadumas võime ületada muid igapäevaelu raskusi, kadumas on lootus ja vajadus hästi hakkama saada.

Riskifaktorid

Õpilasi tuleb jälgida erilise tähelepanelikkusega pärast kriisijuhtumit, kui esinevad järgmised riskifaktorid.

Juhtunu asjaolud (traumaatilised mõjutajad):

  • füüsiline vigastus ja / või oht oma elule,
  • vägivaldse surma tunnistaja,
  • äärmine abitus ohuolukorras,
  • vägivaldne või ootamatult dramaatiline surmajuhtum,
  • vastutus juhtunu eest.

Isiksus ja varasemad elukriisid:

  • varasem ängistus ja / või masendus,
  • kinnine hoiak,
  • läbitöötamata kriisid / traumad.

Keskkonna mõjutegurid:

  • nõrk sotsiaalne võrgustik,
  • puudulik kodune suhtlemine ja avatus,
  • perekonna- ning koolipoolne reaktsioonide mitteaktsepteerimine,
  • ükskõikne koolikeskkond,
  • sõprade vähesus,
  • teisejärgulised traumad,
  • mittetoetav sotsiaalne keskkond ja vaesus.

1.11. Toidumürgitus koolis

Võimalikud mürgistuse hoiatusnähud on:

  • tabletid, marjad või tundmatu aine õpilase suus;
  • põletushaavad suu ümber või nahal;
  • kummaline lõhn või hingeõhk;
  • higistamine;
  • seedehäired või oksendamine;
  • pearinglus või minestus;
  • krambid.

Toidumürgituse tunnused

Ägeda toidumürgistuse tunnused avalduvad 2-10 tundi pärast söömist. On iiveldus, sage oksendamine, tihti järgneb tugev kõhulahtisus. Temperatuur võib olla veidi kõrgenenud ja hiljem isegi madalam tavalisest. Täiskasvanul muutub seisund väga harva ohtlikuks ja kestab halb 4-6 tundi, kuid väikelastel võib seisund muutuda mõne tunniga eluohtlikuks. Eriti kiiresti kurnab ära sage oksendamine koos kõhulahtisusega.

Toidumürgistuse tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik.

  • Botulismi tunnused on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine.
  • Salmonelloosi tunnused on pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisus ja kõrge palavik, võib kaasneda liigesevalu.
  • Stafülokoki tunnused on kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine.
  • Sinihappemürgituse tunnused on kõrvetustunne suus ja kurgus, süljevool, rõhumistunne südame piirkonnas.

Tegevused mürgituskahtluse korral:

  • Pane kätte ühekordselt kasutatavad kummikindaid.
  • Vaata õpilase suhu. Eemalda kõik järelejäänud ained suust.
  • Kui võimalik, selgita välja:
  • Kui õpilane kaotab teadvuse, aseta ta külili.
  • Kontrolli hingamisteid.
  • Vaata, kuula ja tunne hingamist.
  • Kui õpilane lõpetab hingamise, alusta elustamist.

Toidumürgistuse või muul põhjusel sissesöödud mürgistuse puhul on oluline teada, et mürgistuse põhjus püsib maos umbes tund aega. Hiljemalt ühe tunni möödudes hakkab mao sisu liikuma edasi soolde ja soolest enam midagi tagasi ei tule.

ENAMASTI ON PAREM MITTE esile kutsuda oksendamist ega manustada midagi. Mõne mürgise aine koosmõjul võib oksendamine põhjustada suuremat kahju.

Õpilase vanus ja kaal.

Mida õpilane alla neelas.

Millist tüüpi mürk see oli.

Kui palju ja millal seda manustati.

 

NB! Oksendamist ei tohi esile kutsuda söövitavate ainete allaneelamise korral.

  • Oksendamine tuleb esile kutsuda enne, kui mao sisaldis on liikunud soolde.
  • Oksendamine tuleks esile kutsuda iga tableti, vale toidu ja alkoholi korral.
  • Ei tohi juua kohe peale oksendamist suures koguses vett, sest siis on  järgmine kiire oksendamine kindel. Tuleb võtta väikeste lonksudega külma vett.
  • Tuleb juua palju jahedat, ilma gaasita vett või piparmünditeed, kui oksendamine on lõppenud.
  • Kasutada aktiveeritud sütt. Piisava toime annab ainult piisavalt suur kogus sütt. Sisse söödud mürgistuse korral tuleb tarvitada 1 g söetablette iga kg kehakaalu kohta. Apteegist kättesaadav söetablett kaalub 0,25 g. Kui abivajaja kaalub 40 kg, siis sobiv kogus söetablette on 40 g ehk 160 tabletti, so pakendi kohaselt 16 lehte. Söetablettides sisalduv aktiveeritud süsi absorbeerib mao sisaldise koos mürgiste ainetega endasse.
  • Kurnava kõhulahtisuse korral võtta sisse 2 tabletti Loperamiidi.
  • Valude korral kõhus aitab 1 - 2 tabletti No-Spad 2 - 3 korda päevas.
  • Sinihappe mürgituse esmaabiks rakendatakse 0,2%list kaaliumpermanganaadi lahust, vesinikperoksiidi, naatriumtiosulfaadi ja raudsulfaadi lahuseid.
  • Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi 112.
  • Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112.

Enne abi kutsumist selgita välja, kas ja millist abi vaja on.
Katsu säilitada rahu ja räägi juhtunust vastates dišpetseri küsimustele:
- mis juhtus?
- kas kannatanu on teadvusel ja hingab?
- kus kannatanu asub?
- kas keegi kohalolijatest on võimeline ise abi osutama?

Mitte katkestada kõnet enne, kui dišpetser on seda lubanud! Kuigi see võib tunduda abikutsujale aja raiskamisena, on küsitav infornatsioon vajalik kannatanu paremaks aitamiseks.

  • ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT !

2. Soovitusi tegutsemiseks hädaolukorra eel, ajal ja selle järgselt

2.1. Suhtlemine meediaga

Kriisiolukorras on vaja arvestada meedia huviga. Kooli ülesanne on tagada, et õpilased, lapsevanemad ja koolipersonal ei saaks kriisisituatsioonis meedia liigse tähelepanu tõttu kannatada, seepärast tuleb leida nendega koostöö tegemiseks kõige turvalisem viis. Üldjuhul suhtleb meediaga ainult kooli direktor või tema poolt volitatud isik. Meediaga suhtleja peab olema kättesaadav kogu kriisi jooksul.

Teavitamine peab olema läbimõeldud ja plaanipärane, informeerimine operatiivne ning informatsioon selge, tõene ja hoolivust väljendav. Meediaga suhtlemisel tuleb arvestada, et kõik ajakirjaniku kuuldes öeldu võib jõuda meedia vahendusel avalikkuseni. Meediaga suhtlemisel tuleb ajakirjanikuga kokku leppida ka piirangutes ja neid põhjendada (näiteks: leinas laste intervjueerimine ja filmimine on lubamatu, lapse foto avaldamiseks on vaja lapsevanema ja lapse nõusolekut, enesetapu kirjeldamisel on äärmiselt suur "nakkusefekti“ oht jne). Kui ajakirjanik võtab ühendust, siis tuleb selgitada välja ajakirjaniku nimi ja kontaktandmed ning tema pöördumise eesmärk. Võimalusel tuleb täpsustada, mis küsimused ajakirjanikku huvitavad ning millal teave avalikkuse ette jõuab. Peab arvestama, et vastus "ei kommenteeri" ei hoia ära juhtunu kajastamist meedias, vaid võtab ära võimaluse mõjutada kajastatava sisu. Üldjuhul ei pea kommenteerima kohe, ajakirjanikult võib küsida lisaaega, et otsustada, kas ja kuidas kommenteerida. Kommenteerimisest keeldumist on soovitav põhjendada - selgitada, miks infot anda ei ole võimalik (lapse huvidest lähtudes, perekonna soove arvestades, juhtumi uurimise huvides vms). Vajadusel on soovitav suunata ajakirjanik teiste infoallikate (erialaspetsialistide jne) juurde täiendavate selgituste saamiseks. Kui kool soovib omal initsiatiivil meedia kaudu avalikkust informeerida, siis on tarvis otsustada, mis vormis (kindla ajakirjaniku poole pöördumine, pressiteade või pressikonverents meediakanalitele, arvamusartikkel ajalehte, intervjuu raadiole või televisioonile jne ) ja milliste kanalite vahendusel (üleriigiline või kohalik meedia, kirjutav või audiovisuaalne meedia jne) seda teha. Vajadusel tasub selles osas nõu pidada kommunikatsiooniekspertidega.

2.2. Kuidas õpetaja saab kriisiks valmistuda?

Õpi tundma ja aitama iseennast. Täienda oma teadmisi:

- käesoleva kriisiplaani sisust;

- esmaabi osutamisest;

- leinaprotsessi kulgemisest ja selle mõistmisest;

- laste kriisireaktsioonidest ja nende mõjust õppimisele, suhetele, tervisele;

- selle kohta, kuidas suhelda laste ja peredega kriisi olukorras;

- selle kohta, kuidas kasutada kriisijuhtumit õpetamise eesmärgil ning kuidas rääkida lastega rasketel teemadel või mil viisil viia läbi klassivestlusi.

Kui kooli kriisitoimkond on personali juhtunust informeerinud, on õpetajad need, kelle ülesanne on aidata oma klassides õpilastel juhtunut käsitleda. Sageli võib õpetaja osutuda ainsaks täiskasvanuks, kelle poole lapsed oma mõtete ja tunnetega pöörduda saavad või julgevad. Isegi siis, kui õpetaja ei ole saanud kriisiabialast ettevalmistust, saab ta olla lastele suureks toeks. Seejuures peab õpetaja tulema toime ka iseenda stressireaktsioonidega. Pärast traumaatilisi sündmusi võivad õpetajal ilmneda järgmised järelreaktsioonid: ärrituvus, keskendumisraskused, raskused tundide läbiviimisel, hirm, et õpilastega juhtunust rääkimine võib asja veel hullemaks teha, ebamugavustunne seoses oma tugevate tunnetega (hirm, viha), sündmuse traumeeriva toime eitamine õpilastele. Et õpilasi aidata, peaks õpetaja olema teadlik oma seisundist ja otsima vajadusel endale abi.

Juhiseid õpetajale
  1. Teavita hädaolukorrast päästeteenistust numbril 112 (ei ole vaja karta, et keegi teine on juba helistanud - siin kehtib põhimõte, et pigem rohkem kui üldse mitte keegi).
  2. Ole aktiivne ja otsustav. See aitab kaasa õpilaste turvatunde ja tasakaalu taastamisele.
  3. Ole lastega koos, ära jäta õpilasi üksi.
  4. Vajadusel anna informatsiooni toimunust kiirabitöötajatele, päästeteenistuse- või politseiametnikele. Anna tõene ülevaade juhtunust, räägi vaid teadaolevaid fakte. Püüa jääda oma väljendustes rahulikuks ning kirjeldada juhtumit selgelt ja lihtsalt. Kui sul on mingitel põhjustel raske üksi rääkida, kutsu endale appi kolleeg või kriisimeeskonna liige.
  5. Anna aega reageerimiseks ja küsimuste esitamiseks.
  6. Väldi lubadusi. Ära luba, et kõik saab varsti korda, kuid hoia üleval lootust, et lõpuks kriis siiski ületatakse.
  7. Julgusta õpilasi juhtunust rääkima. Sageli tahetakse kriisiolukorrast korduvalt rääkida ja küsida samu küsimusi, sest toimunut on raske omaks võtta. Julgusta lapsi rääkima nii juhtunuga seotud faktidest kui ka oma tunnetest. Leppige vajadusel kokku ajad, millal te koolipäeva jooksul juhtunust räägite.
  8. Säilita klassis tavapärased reeglid. Toeta õpilaste igasugust tegevuslikku aktiivsust (nt klassi koristamine jm rutiinsed tegevused). See süvendab kokkukuuluvus- ja turvatunnet ning aitab taastada kontrolli tunnete üle.
  9. Muuda ajutiselt töökava. Peale traumaatilisi sündmusi on õpilastel raskusi keskendumise ja mäluga ning alaneb õpivõime. Kontrolltööd tuleks mõned päevad edasi lükata. Ka kodutöid võiks mõneks ajaks vähendada.
  10. Ole tähelepanelik riskiõpilaste suhtes. Kõrgenenud riskiga õpilasteks võivad olla kannatanu õed / vennad, lähedased sõbrad, tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ilmutanud lapsed, sündmuse pealtnägijad, need, kel on peres probleeme või on kaotanud pereliikme, depressiooniilmingute või suitsiidikalduvustega õpilased. Nad vajavad kohest individuaalset psühholoogilist esmaabi.
  11. Aita taastada enesekontroll. Tugevad tunded on kriisiolukorras loomulikud. Aita neil maha rahuneda ja oma käitumise üle kontroll saavutada.
  12. Selgita õpilastele suhtlust ajakirjanikega. Ütle, et nad ei vastaks ajakirjanike küsimustele ilma vanemate loata.
  13. Hoia kontakti teiste õpetajate, kooli personali ja lastevanematega. Tähtis on teada, kuidas õpilased kriisiolukorras hakkama saavad mitte ainult koolis, vaid ka kodus ja väljaspool. Nii mõnigi õpilane võib vajada spetsialisti abi. Vanemadki vajavad juhtnööre.
  14. Ole oma käitumisega õpilastele eeskujuks. Mida enam täiskasvanud annavad eeskuju, kuidas olla asjatundlik, probleeme lahendav ning samas kaastundlik ja hooliv, seda enam on ka lapsed võimelised käituma adekvaatselt.
  15. Ole teadlik oma reaktsioonidest. ja hoolitse ka enda eest. Lubatud on näidata ka oma tundeid, kuid mitte kaotada kontrolli. Ära jäta ennast üksi, räägi kolleegidega, jaga oma tundeid ja mõtteid, vajadusel otsi abi spetsialistidelt.

2.3. Abinõud kriisi ajal ja hiljem

Oluline on ilmutada kindlat ja ühtlasi hoolivat suhtumist, aidates kaasa üldise turvatunde taastamisele ja usalduslike (koostöö)suhete kujunemisele nii koolisiseselt kui ka väljaspool kooli: lastevanemad, piirkonna elanikud, abipakkuvad asutused jt. Kriisiga seoses rakendatavad meetmed võib jagada kriisiaegseteks ja kriisile järgnevate päevade kiireloomulisteks ülesanneteks ning pikemaajaliseks tegevuseks. Väga oluline on kriisi olukorras informatsioon. Kontrollitud ja adekvaatse ning läbimõeldud teabe edastamine kooli personalile aitab valmis olla õpilaste reaktsioonide käsitlemiseks. Väheneb kuulujuttude levik, ärevuse ja hirmu asjatu võimendumine. Teavet peavad saama ka need, kes hetkel kohal ei viibi.

Teavitamine väljapoole kooli

On oluline, et initsiatiiv juhtunust teavitamisel oleks kooli poolel. See aitab ära hoida nii koolis kui ümbruskonnas sageli hirmutavate ja üledramatiseeritud kuulujuttude levikut, ohjata juhtunu käsitlemist meedia poolt, mis sageli osutub kannatanuid, kaasõpilasi, nende peresid ja kooli personali emotsionaalselt häirivaks või isegi traumeerivaks. Selline info edastamine võimaldab taastada kooli normaalse funktsioneerimise võimalikult kiiresti.

Vanemate teavitamine

Vanematele koostatakse kiri, kus selgitatakse juhtunut. Teatatakse kooli tegutsemisplaanist, võimalikest ajutistest muutustest õppetöö korralduses, õpilastele, vanematele ja kooli personalile pakutavast abist. Kirjale lisatakse kontaktisikute nimed ja telefoninumbrid, kes on volitatud vanemate küsimustele vastama. Vajadusel korraldatakse vanematele koosolek, kuhu kutsutakse ka erinevate teenistuste ja ametkondade esindajaid.

Meedia teavitamine

Koolipoolset teavet vahendab direktor. Õpetajad võivad anda meediale teavet kokkuleppel koolijuhiga ning õpilastel peab meediaga suhtlemiseks olema vanemate luba.

Kiireloomulised ülesanded kriisi ajal ja kohe pärast kriisi

  • Kriisiolukorras hindab koolijuht olukorda ning annab personalile ja õpilastele selged tegevusjuhised ning püüab olukorda stabiliseerida.
  • Pärast olukorra rahunemist korraldab koolijuht kõikide koolis töötavate täiskasvanute nõupidamise. Selle käigus:
  • - Lepitakse kokku tegevussuunad, vastutus ja tööjaotus.
    - Selgitatakse välja töötajate enda kriisikogemused ning hinnatakse ressursse probleemi käsitlemiseks.
    - Kogutakse kokku võimalikult palju andmeid õpilaste olukorra kohta.
    - Lepitakse kokku, kuidas suheldakse õpilaste kodude ja lähedaste inimestega.
    - Lepitakse kokku kavandatud meetmetest teavitamine.
    - Lepitakse kokku, kuidas kriisi tõttu kannatanud peresid meeles peetakse.
    - Lepitakse kokku, milliseid ühiseid tegevusi korraldatakse olukorra käsitlemiseks ning määratakse nende tegevustega seonduv vastutus.
    - Lepitakse kokku, kuidas erinevates tundides juhtunut käsitletakse; välditakse kriisi liigset käsitlemist ja rõhutatakse, et õpetaja esmaseks ülesandeks on ära kuulata, vastata küsimustele, anda teavet ja jälgida õpilaste võimalikke kriisiga seonduvaid reageeringuid.
    - Lepitakse kokku, kuidas antakse teavet võimalikele meediakanalite esindajatele. Siinkohal tuleks olla eriti hoolikas, seda eriti õpilaste kaitsmisel.
    - Lepitakse kokku, kuidas suheldakse koostööpartneritega, millist ekspertide vms abi on võimalik saada koolist väljastpoolt.
    - Lepitakse kokku, kuidas asjade käsitlemist töötajate vahel jätkatakse, ja arutatakse, millist abi nad vajavad.
  • Koolijuht korraldab nõupidamise kooli kriisimeeskonnaga. Selle käigus lepitakse kokku tegevussuunad, vastutus ja tööjaotus:
  • - Lepitakse kokku, milline on kellegi roll suhtlemisel peredega ning õpilaste abivajadust puudutava teabe saamisel.
    - Lepitakse kokku, kes ja millist abi saab koolis pakkuda ning kuidas rohkem tuge vajavad õpilased suunatakse väljastpoolt antava abi juurde.
    - Lepitakse kokku, kuidas kriisimeeskonna töötajad toetavad muud personali.
    - Arutatakse, kas on vajadust koolipere ühise kogunemise korraldamiseks.
  • Oluline on, et koolijuht hoolitseks kriisi ajal ja pärast seda ka oma jõuvarude eest.

Lisa 1. TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN

Tulekahju korral tegutsemise plaan on juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda Tartu Annelinna Gümnaasiumi koolimajas aadressil Kaunase 68, Tartu.

TEGEVUS

TEGUTSEMISE KIRJELDUS JA JÄRJESTUS

TÄITJA AMETIKOHT JA NIMI

Tulekahjust teatamine

Tulekahju avastamisel teata sellest koheselt:

  1. päästeametile 112;
  2. informeeri läheduses olevaid inimesi;
  3. vajuta lähimal asuvat tulekahju signalisatsiooni häirenuppu;
  4. teavita sekretäri 7461744 .

Väiksema põlengu korral: õpilaste evakuatsiooniga mitteseotud inimene kasutab tähistatud ruumides asuvaid käsikustutus-vahendeid põlengu kustutamiseks.

Tulekahjuhäire käivitumisel kontrollitakse, kas on toimunud valehäire või mitte.

Valehäire puhul lülitatakse häire välja ning teavitatakse sellest direktsiooni ja Päästeametit.

Tulekahju puhul jääb häiresignaal tööle, teavitatakse Päästeametit ja juhtkond.

Tulekahjutsoonide kirjeldus ja võtmed asuvad A-korpuse sekretäri ruumis ja B-korpuse õppealajuhataja kabinetis.

Sekretär kontrollib, kas Päästeamet on saanud tulekahju teate.

Tulekahju puhul külmal ajal, informeeritakse Tartu Kivilinna Gümnaasiumi evakueeritud õpilaste saabumisest 7461 746.

Tulekahju avastaja

Lähim evakuatsiooniga mitteseotud inimene

Majandusjuhataja

Koolimaja riidehoidja

Sekretär

Õpilaste evakueerimine põlevast hoonest

Kuuldes (pikka ja katkematut) tulekahjuhäire signaali, tuleb sulgeda aknad, võtta kaasa õpilaste nimekiri ning evakueerida õpilased lähima ohutu (suitsuvaba) evakuatsioonitee kaudu.

Uksed tuleb enda järel sulgeda (mitte lukustada!).

NB! - ära unusta tunnist välja lastud õpilast!

A-korpuse keldri evakuatsiooniuksed avab remonditööline

C-korpuse I korruse evakuatsiooniukse avab riidehoidja.

B-korpuse tagumise trepikoja uksed avab vastava korruse koristaja.

Kõik hetkel tundi andvad õpetajad.

Remonditööline

Riiehoidja

Koristaja

Õpilaste evakueerimine põlevast hoonest

Tunni ajal:

Kuuma ukse korral mitte avada. Katta kinni käepäraste vahenditega võimalik suitsu sissetungimise koht. Jahutada ust veega. Seadmata oma elu ohtu, ava aken nii vähe kui võimalik, et teha end nähtavaks-kuuldavaks väljasliikujatele. Helistada Päästeametile 112, direktsioonile (kui neid ei saa kätte, töökaaslasele, sõbrale-tuttavale jne) ja teata enda asukoht.

Keldrikorrusel väljuda aknast.

  1. Säilita distsipliin, saavuta korralduste täitmine. Kõik, mis ei mahu tasku, jäta maha!
  2. Kontrolli ust seestpoolt, alustades altäärest - uks peab olema jahe.
  3. Jaheda ukse korral ava uks veendumaks kas koridoris pole suitsu. Kui koridor on suitsuga täitunud, sulge uks ja tegutse vastavalt p 2). Kui koridoris on suits ühel pool, sulge aknad ja evakueeri õpilased teises suunas, lähima ohutu evakuatsioonitee kaudu. Kui koridoris ei ole suitsu, sulge aknad ja evakueeri õpilased lähima ohutu evakuatsioonitee kaudu.
  4. Väljudes klassist, kogunevad õpilased klassi kõrvale, jättes ruumi endast möödumiseks ja ootavad õpetajat. Õpetaja väljub klassist viimasena ja evakueerib õpilased grupina.

Evakuatsiooni eest vastutavad:

Kelder - seal tundi andev õpetaja ja

B I korrus, söökla - söökla juhataja, kehalise kasvatuse õpetajad, valvur, riidehoidja

C I korrus - riidehoidja, valvur

KORRAPIDAJA-ÕPETAJA

Õpilaste evakueerimine põlevast hoonest

Vahetunni ajal:

Evakuatsiooni takistamata:

  1. Õpetajad lähevad eelmise tunni toimumise asukohta ja viivad läbi ohutu evakuatsiooni.
  2. Evakueerujatega vastuvoolu minek on keelatud!

Teenindav personal:

  1. Koristajad kontrollivad oma hetke asukohajärgse korruse wc-d ja evakueerivad seal asuvad õpilased. Kontrollida tuleb kõiki korrusel asuvaid wc-d.
  2. Riidehoidja avab C I korruse hoovipoolse evakuatsioonitee ja tõrjub võimalikku õpilaste soovi oma rõivaste kättesaamiseks.
  3. Remonditöölised avavad neile kinnistatud evakuatsiooniuksed ning peakilbiuksed, abistavad õpetajaid õpilaste evakueerimisel.
  4. Sööklatöötajad juhendavad õpilaste evakueerimist söökla tagaukse kaudu, lülitavad välja pliidid.

Juhtkond

  1. Direktor koos asetäitjatega juhib evakuatsiooni kuni päästemeeskonna juhi saabumiseni, võtab ta vastu, teavitab evakuatsiooni hetkeseisust, tulekahju asukohast, osutab võimalikele ohtudele kustutus- ja päästetöödel, juhatab peakilbi ja keemialabori asukoha ning asub täitma päästemeeskonna juhi korraldusi.

Üldist:

  1. Kui klassis on liikumispuudega õpilane, evakueeritakse ta tugiisikute abiga. Tugiisikud määrab klassijuhataja eelnevalt kaasõpilaste hulgast.
  2. Liikudes väljapääsu suunas jätta ruumi võimalikule vastassuunas liikujatele.
  3. Mitte kellegi elu ei päästeta teise elu arvelt!
  4. Võta juhtime tugevalt enda kätte!
  5. Taga kord, kuuletumine, paanikata koordineeritud liikumine.
  6. Sattudes evakuatsiooniteel ebastandardsesse (kirjeldamata) olukorda, võta vastu olukorrast tingitud otsus ja vii see täide.

 

 

NB! Viimane koridorist lahkuja suleb uksed!

 

Evakueeritud õpilaste kontroll

Evakueeritud õpilaste arvu võrdlemine oma nägemismälus talletatuga, kaasõpilaste abil, nimekirja alusel.

Loenduse protsess ja majja jäänud ning evakueeritud õpilastest teatamine peab olema võimalikult kiire ja täpne.

Evakueerimisel kaduma läinud õpilaste arvu, nimed ja võimaliku asukoha teatamine direktorile või evakuatsioonijuhile ja päästemeeskonnale.

NB! ärge oodake, kuni Teid kutsutakse, raporteerige ise!

Raporteerima peavad kõik: klassid ja rühmad jt allüksused.

Näited raportist:

"Evakueeritud kõik 8a õpilased (kogu köögipersonal)" (arv pole tähtis).

"Evakueeritud 9b, puudub 1 tunnis olnud õpilane, tõenäoline (või kindel) asukoht A II korruse wc, õpilase nimi." (tähtis kui palju jäi majja).

"Evakueeritud kogu 11 kl eestikeelse matemaatika rühm."

"Evakueeritud kogu B II korrus."

Klassi evakueerinud õpetaja koos klassijuhatajaga.

Lõplik raport Päästeametile - evakuatsioonijuht.

Evakueeritud õpilaste paigutamine ja edasine tegevus

Evakueeritud õpilased tuleb paigutada muruplatsile koolimaja taha. Väljatoodud õpilastele määrab õpetaja konkreetse ohutu asukoha, kus hoiab õpilasi koos loenduse ajal kuni direktsiooni või pääste-meeskonna edasiste korraldusteni.

Peale loendust:

Külma ilmaga paigutada õpilased Tartu Kivilinna Gümnaasiumi.

Klassi evakueerinud õpetaja

Tegutsemine alates kella 16st

Tulekahjusignalisatsiooni töölehakkamisel tegutseda vastavalt valvuri ametijuhendile, lisaks kontrollida tulekahjutsoonid, et välja selgitada võimalik valehäire.

Tulekahju korral:

  1. Kutsuda välja päästeamet 112.
  2. Teavitada direktorit.

Valvur või valvuri ülesannetega koristaja

 

Teatate kirjavigu järgmises tekstis:
Lihtsalt kliki "Saada veaaruanne" nuppu, et lõpetada aruande. Võite lisada ka kommentaari.